pühapäev, 22. veebruar 2015

Kuu Noot. Kakao ja šokolaad. Death by chocolate.


Viimane talvekuu kalendris vaikselt veereb lõpule. Kevade ootus, vähemalt minu südames, on juba üsna hoos- algne vaikne ootus asendub iga päevaga järjest tugevamate, ärevate, järjest kannatamatute südamelöökidega. Järjest tugevamaks muutub algselt kergelt virisev linnudelaul, alles Jõulude ajal südant liigutanud valge lumevärv asendub alatu hallikalt mustja tooniga, energiavarud aga iga päevaga on järjest väiksemad. Talv on suurepärane aeg kakao jaoks. Ja šokolaadi jaoks. Talvel muidu nii hirmutavad lisakilogrammid ei ole midagi nii kohutavat, neid peidab igavene hunnik kampsunite ja villase kanga kihid. Tunned end juba niigi nagu Winnie Puhh ja mis see tass kakaod või tahvel šokolaadi võib hirmsat teha nii kena ja pehme loomale?

Kakao oad, mitte Coca- Cola, on tõeline Ameerikast tulnud kuld.  XVI sajandini, millal avastati Aameerikat, eurooplased isegi ei aimanud kakao olemasolust (ning ka šokolaadi olemasolust). Ning kui imeoad ja nendest valmiv võlujook siiski jõudsid sinna tsiviliseeritud vallutajate maailma, nad veel kauaks jäid eriliseks luksuskaubaks.

Kakaopuu aastas kannab 30- 40 kakaovilja. Viljad on kirkades värvides, rohelisest muutudes kollaseks ning hiljem- oranžiks. Ühe viljakauna sees pehmetes valgetes kiiududes peidavad end 30- 40 kakaouba. Kakaopuid on mitmeid sorte, kuid väidetavalt parim sort on Criollo, millest valmistatakse ainult 2% kogu kakaotoodagust. Kaunadest puhastatud kakaoubasid kaetakse banaanipuu lehtedega (siin pean silmas loomuliku töötlemise protsessi) ja nii neid kuivatatakse, peale kuivatamist- fermenteeritakse. Fermentatsioon kestab üle kahe nädala ja see osa on määrava tähtsusega kakaoubade ja nendest saadavate toodete kvaliteediks. 
 

Vabrikutes kakaoubasid puhastatakse, rööstitakse ja rafineeritakse. Rafineerimisel tekkib nii nimetatud šokolaadi mass, mis koosneb kakaovõi ja kakaopulbrist. Šokolaadimassist toodetakse šokolaadi, kuid kui šokolaadimassist eraldada kakaovõid, saame hoopis kakaopulbrit, mille kasutamegi kakaokeetmiseks ja muudeks konditeerseteks meistriteosteks. Ehtne šokolaadi mass on marukibe, kirbe ja isegi üsna lämmatav. Üksnes ühenduses piimaga, suhkruga, vaniljega ja võiga (või koorega) lõhnavate kirbete ubade mass muutub aineks, mis aitab meid läbi elada nälga, katku ja miljoneid meie ümber toimuvaid  jamasid.

Kakaoubade mõju inimesele on suurepärane- nad toniseerivad, stimuleerivad hüpofüüsist ning see omalt poolt aktiveerib õnnehormoonide endorfiinide teket. Sellepärast nii ta on, et norgus inimesele tass kakaod või tahvel šokolaadi on kasulikum kui tuhat häid nõuadeid. Radikaalsed tervislike eluviiside propageerijad tuletavad meelde, et šokolaad tekitab sõltuvust, et ta petab ja lööb rütmist välja meie kesknärvisüsteemi ja loomuliku bioloogilist kella, ja, oh õudust, on kaloriirohke. Siiski, kes on ilma patuta, visake kivi minu suunas. Maailmas on nii palju sõltuvuste ja enda petmise vorme ja võimalusi, et suurepärased lõhnavad troopiliste metsade oad ja nende saadused kindlasti ei ole see kurjus, mis viib maailma hukka.

Ma ise ei ole eriline gurmaanilike ja iseäranis veel magusate lõhnade austaja, kuid lõhnad, mis sisaldavad kakao ja šokolaadi noote, on leidnud teed ka minu südamesse. Allpool toon välja neid lõhnu, mis jätsid mulle tugeva ja positiivse mulje (nimekiri ei sisalda lõhnasid kohvi nootidega, nendest võiks kirjutada eraldi lugu):
 

Annick Goutal Eau de Charlotte on üks mu lemmikutest gurmaanilikest puuviljade lõhnadest. Algus- värsked, mõrkjad ja kirbed alles päikese käes küpsevad mustsõstramarjad, õige pisut kevadiselt rõõmsa, justkui päikese käes naeratava mimoosi, vaevu tuntav valge liilia siidsete õielehtede aroom ning magusalt mõrkjas kakaopulber ja tema kõrval päikese käes sulav plombiir. Jumaldan seda lõhn tema mängulisuse, elavuse ja nõtke muretuse pärast. Ta pisut tütarlapselik, kergemeelne, kuid samal ajal peen, viimistletud, tema nüansid on teineteisega suurepärases harmoonias- rohelised noodid flirdivad õite haprusega, mõru mängleb kreemja magususega ning kogu see kompositsioon on justkui elegantne pranstlane, kelle laitmatu muretus ja ebatäiuslikus koosneb mitmetest teineteist täiendavatest pisiasjadest ja detailidest. Suurepärane lõhn, mis viib eemale mornid mõtted, kiirgab muretust ja naeru.

Dior Homme, ehtsad mehed lõhnavad huulepulka järgi! Veel täpsemini- iirise ja kakao järgi. Pehme peentöödeldud naha taustal avanevad iirise, kosmeetilise puudri ja kakao tolk. Lavendel, patšuli, salvei, kardemon minimalistlike kriipsudega viimistlevad seda eriti kultuurse, tsiviliseeritud, klassikalise etiketi ABCd peegeldava aroomi. See on midagi haute cuisine ja kosmeetika vahel- pisut söödav, mittehäiriv puhtuse ja hästi hoolitsetud keha lõhn. Peen hea tooni etaloon- sobib nii meetele kui naistele, nii päevasele kui õhtusele ajale, nii tööle kui õhtustele üritustele. Universaalne ja asendamatu hea maitse ja vaoshoituse kombinatsioon- ehtne suurepärase klassikalise parfümeeria looja Oliver Polge lapselaps.

Cartier Le Baiser du Dragon. Üks ikonoklaastilistest Cartier aroomidest, mille tootmise lõpetamine on võrdne kuriteole inimkonna vastu. Minu jaoks see aroom on uue ajastu barook, palju ja eredaid noote, nende teatud kakofoonia (see juhtub tihti- palju domineerivaid noote samal ajal ja kohal loovad arvestatavalt lärmaka tausta), kuid samal ajal- kõike lõimuv ja ühendav soojus. See aastal 2003  Alberto Morillas poolt loodud aroom on amaretto piits koos musta mõrkja šokolaadiga ja kibemagusa mandliküpsisega, vaevu tuntav iirise, roosi ja gardeenia hõng ning soe, hubane, õndsuse pilvena kattev benzoini vaigu, ambra ja patšuli baas. Aroom on tihe, soe, assotsieerub sügava merevaigu lõhnaga.  Erinevad aroomi kontsentratsioonid annavad väga erinevaid lõhnu- mida kõrgem lõhna kontsentratsioon, seda väljapiastvamaks muutuvad šokolaadi, mõrkja mandli ja vaikude noodid. PP (pure parfum) mitmete minu tuttavate sõnul on „tõeline muinasjutt“. Pigem tõeline draakoni suudlus, parandaksin ma- kirglik, õrn ja õnnis. Hümn itaaliapärasele elegantsile ja dolce vitale.
 

Bvlgari BLV Notte- ingveri, mõru šokolaadi, iirise, vodka ja tubaka nootide paradiis. See on cheap thrills kategooria lõhn (Interneti avarustes ja maksab umbes sama palju kui tosin kohvitasse) ja kui ma nuusutan seda aroomi, ma veelkord tuletan endale meelde, et seos aroomi hinnakategooria ja kvaliteedi vahel on üks suurimaid turundusmüüte. Jälle- Alberto Morillas looming, seekord aasta 2004 ning vapustav teravate vodka nootide, värskelt riivitud ingveri ja mõru šokolaadi kompositsioon, mis läheb üle iirise, sandlipuu ja muskuse südanootideks ja edasi baasnootides üllatab soojade, hubaste ja kergelt tolmuste ambra ja suitsutubaka nootidega. Kogu aroomi avanemise kestel on tunda mingisugune hubaselt mõrkjas, kergelt vürtsikas nüanss, mis tekitab tunnet, nagu nääriksid rohelist, mahlas, kergelt kibedat äsja avanenud pungast ilmunud puulehe. Aroom avaneb väga huvitavalt- kuid ma ise kõige paremini tunnen vodka, ingveri ja šokolaadi noote, mind ümbritsevad inimesed tunnevad üsna selgeid iirise ja tubaka noote. Aroom suudab olla samal ajal hubane kuid karge, isegi puhas- ilmselt selliseid trikke teeb parfümeerias üsna harva kasutatavad vodka noodid. Ja veel- aroomis on tunda saladust. Ebatavaline lõhn, mida tasub proovida ebatavalistele inimestele.

L’Artisan Parfumeur Piment Brulant- üks minu lemmikutest artisaanidest. Minule on väga vastuvõetav ja meeldiv L’Artisan Parfumeur aroomide stiil, nende kergus, mängulisus, mittetriviaalsus. Piment Brulant- on stiilne ja kummaline Bertrand Duchaufour poolt loodud aroom, mis minu nahal avaneb fantastilise Mexico tšilli pipraga maitsestatud tumeda šokolaadi  joogi, kuiva terava suitsupaprika pulbri ja värskelt riivitud kaneeli koore aroomidega. See on ehtne kakao- mõru, tume, jõuline. Kuigi aroom ei ole ei väga tugev ega raske, ta kunagi ei jää märkamata. Kolleegid ja tuttavad jälitatavad nähtamatu lõhnavoogu ja küsivad „mis see on, mis see on“, tihti isegi aru saamata, et tegu on lihtsalt parfüümiga.

Thierry Mugler Angel. Pean tunnistama, et ma kaugeltki pole Angeli fänn (kuigi iseenesest inglite vastu mul pole midagi). Kuid ei saa mööda minna ehk kõige tuntumast šokolaadi lõhnast. See on hästi tuntud, laialt levinud ja väga vastuolulisi hinnanguid esile kutsuv aroom. Ja see pole ka ime- see on uskumatult väljakutsuv ja kirkas šokolaadi, karamelli ja patšuli pomm. Siin on kõige väga palju, kaugelt liiga palju, ja see kogu tihe kleepuv mass meest, šokolaadist, patšulist, karamellist, kookose pähklist, suhkruvatist, puuviljadest on üle valatud paksu ambra siirupiga. See on maksimalistlik lõhn maksimaalselt julgele ning maksimalistlikult tähelepanu taotlevale naisele. Vaatamata sellele, kas lõhn meeldib või mitte, ta on teinud ajalugu ja on oma koht parfümeeria klassika nimekirjades. Aroom valmis aastal 1992 Oliver Cresp ja Yves de Chirin ühisloominguna ning avas uue lehekülge parfümeeria ajaloos- algas gurmaanilike aroomide ajastu. Aroomid domineerivate gurmaanilike nootidega muidugi eksisteerisid ka varem, kuid jahmatav Angeli edu avas sellele aroomide klassile ukse müügihittide nimekirja ja väga paljude naiste (ja mitte ainult) riiulitesse. Mitte kunagi varem naised ei julgenud lõhnata nii ilmselgelt söödavalt, vabandage, võrgutavalt.  Angel määras uusi piire- lõhnata kommi või creme brulle moodi enam ei olnud ei maitsetu ega moereeglite vastu. Kuigi seda võis ju oodata ajal, kui turul katku moodi levisid rasvavabad piimatooted ja Zero- callory Cola- kui keelata rahvale süüa seda, mis nendele maitseb, siis kättemaksuks nad lämmatavad selle keelatud vilja lõhnaga kõike ümber. Kui tõsiselt rääkida, siis peamine asi kasutades Angeli on mõõdukus- isegi pisut ülepakutud selle aroomi doos võib lämmatada ümbritsevat rahvast ja/või tekitada keskmise raskuse ilaeritust. Tasub  katsetada Angeli kasvõi sellel põhjusel, et teada saada, mis on teie isiklik suhe gurmaanilike lõhnadega.  
 

Angeli tutvustusega läksime üle kakao ja šokolaadi lõhnade raske arsenaali juurde.

Serge Lutens Borneo 1834 on peenem populaarse Angeli sugulane. Mitte vähem tihe, kuid sitkem, kreemjasem tume šokolaadi, patšuli, galbaanumi ja kardemoni segu tuletab meelde kuuma, tihedat ja pulbitsevad tume šokolaadi joogi kardemoniga. Väga sensuaalne ja võrgutav, ta püsib keha vahetus ümbruses ja magusate sensuaalsete lainetena ajab inimesi ümber segi. See on justkui tume šokolaadi komm paksu kirsi likööri täidisega. Angel pigem äratab naiste tähelepanu ja poolehoidu,  Borneo 1834- meeste oma. Seda aroomi on rangelt ebasoovitav kasutada avalikes ruumides ja kontorites, tema laisk ja veniv sensuaalsus kaugeltki ei soosi töötuju, ta meelestab ainult kõige ehedamate kehaliste naudingute lõksu langemiseks.

Ormonde Jayne Orris Noir tutvustasin siin. Peen, kuid väga ere ja joovastavalt salapärane õhukeste krõbedate mõru šokolaadi tahvlite ja habraste iirise kroonlehtede aroom, mis oma tekstuuris suudab komponeerida nii terast kui siidi- tugevaid, madalatoonilisi šokolaadi ja eriliselt hapraid, õhuliselt graatsilisi iirise kroonlehtede noote. Sinna lisandub veel üks ilusamaid vürtside kombinatsiooni- loobri leht, mürr, tšili pipar, kalender, viiruk... see on justkui mustas öös pagev eriliselt graatsiline süsimust, metalläikega ebamaiselt sädelev Akhal- Teke ratsu.  
 

Nasomatto Pardon. Pean tunnistama, mulle meeldivad mehelikult veenvad ja ehtsad lõhnad (või siis nende kontrastid- õhulised, virelevad ja raskesti tabatavad metshaldjate moodi aroomid). Pardon on üks nendest lõhnadest, mis minu jaoks on nii orgaaniline minu iseloomu ja loomuse osa, et ma ei vaata teda kui aksesuaari või kosmeetilist vahendit, mulle ta on justkui teine nahk, mis ilmutab teatud väga elavat ja kuidagi loomaliku minu isiksuse aspekti. See on minus pesitsev kentaur-  agaripuu, moodsa nimetusega oud, tihe, mõru šokolaad, sandlipuu ja habras peenekoeline magnoolia. Aroom algab nii teravalt, justkui piitsa löögiga, take no prisoners stiilis, see on kompromissita ja diplomaatiata, kunstlike naeratuseta ja petliku viisakuseta aroom. Lõhn on väga jõuline – agaripuu vaigu teravus lausa tõukab eemale, kuid šokolaad- šokolaad jälle meelitab ja keelitab, tõmbab sisse justkui kärbest kleeplindi juurde, sandlipuu on siin nii tihe, et võtab oma võimu viimast kui millimeetri ligikodaniku hingamisteid. See on otsekohene ja provotseeriv lõhn, teda võivad julgelt kasutada terroristid, juhid ja inimesed, kellele omab erilist tähtsust enda positsioonide kaitse ja enda eest seismine. Ja veel need, kes teavad, et tõelik armastus ei sõltu ei viisakusest, reveranssidest ega kaunitest sõnadest, see on tunne, mis on terav kui agaripuu ja kõike hoomavalt haarav kui mõru šokolaadi põrgu.  

Kakao ja šokolaad on tänapäeval laine peal. Väga arvestatavaid selleteemalisi lõhnu võib leida Montale sortimendis, Demeter pakub lihtsaid, kui originaalseid kompositsioone eriti hea hinnaga. Comptoir sud Pacificil on terve gurmaani nootide teemaline sari, Guerlain l’Instant, Sarah Jesicca Parker Covet ja Tom Ford Black Orchid on leidnud tuntust paljude parfümeeria huviliste seas.

Mis on teie lemmik aroom kakao ja šokolaadinootidega?