Kuu noot. September. Vetiver.

Karge varasügise rahu ja kollaselt rohekad põlud rahustavad lõbusaid suvemeeli, maandavad tagasi asjalikku reaalsusesse.  Varasügis on selguse aeg, emotsioonid vaikselt valmistuvad nägema talveund  ja ärkab rahulik praktiline talupoja meel. Sellest lähtuvalt valisin ka esimese sügiskuu noodi- vetiveri.

 

Aed kiirgab kollasest, maas püramiides

õlgmatil laskub üliküpsi vilju.

Üks naine hõbedaga tikit riides

lehtmaja küünisele astub hilju.

 

Näol kuumad kiired, kuulatab ta: õhust

kui märguanne kajab linnu kriisk.

Ta tunneb, kuidas südasuve rõhust

veel kõgub kehas iga verepiisk,

kui arglikuna elab juba vaimus

tal hangede ja suure rahu aimus.

 

Beti Alver, "Sügis"

Vetiver, tema sünnimaades parem tuntud kui Khas, on Lõuna India ja ümbritsevates piirkondades looduslikult kasvav 1,5- 2 m kõrgune rohi ladinakeelse nimetusega Vetiveria zizanioides. Nagu Väike Prints on öelnud, kõige tähtsam ei ole silmadega nähtav, nii kehtibki see ka vetiveri puhul- tema üliväärtuslik osa, mis meid huvitab, on juured. Nendest saadakse vetiveri eeterliku õli, mis on puise, mullase, kibeda, magusate ja värskete nüanssidega lõhnaga. Vetiveri lõhn on üsna kuiv, samas tal on omased mullased, tihked, kuid samas värsked rohitaolised noodid. Mulle ta meenutab värskelt kooritud, mahlast puukoort. Kuigi olfaktoorses hierarhias ta on klassifitseeritud puu klassile kuuluva noodina, vetiverile on eriliselt omased „rohelised“ noodid. Vetiveri kasutamine aroomis peaaegu alati kindlustab värskuse ja teatud kuivuse aspekti sissetoomist. Samuti olen kuulnud, et mõned võrdlevad vetiveri peedi juure või värskelt välja kaevatud porgandi lõhnaga. Ja juure lõhna nüanss on tal tõesti olemas, seega just teistest kasutavatest nootidest sõltub, mis vetiveri omadust aroomis tuuakse välja.

Loodusliku kosmeetika austajate rõõmuks vetiverile siiani pole leitud head keemiliselt saadavat asendajat (või ta pole üldlevinud), samuti vetiveri lõhn on suhteliselt püsiv, sellel põhjusel parfümeerias loodusliku vetiveri õli kasutatakse palju.

Aroomaterapeudid oskavad rääkida, et vetiveril on suurepärane rahustav toime, kuid samal ajal ta parandab keskendumisvõimet. Rahustava toime tõttu sobib allergia, dermatiitide, põletikuliste protsesside korral, kuid ka üldisemaks seisundi tasakaalustamiseks. Põlisrahvad uskusid vetiveri kaitsvasse ja maise heaolu parandavasse toimesse ja punusid vetiverist korve (kuhu kaitsehinged pidid maist vara koguma aitama), aga ka kaitseamulette. Esoteerikud seostavad teda juur- ja kroontšakratega, võimega tasakaalustada, inspireerida ja viia inspiratsioonist saadut ellu. Minu vaimusilmas aga vetiver võrdub kollakalt roheliste septembri värvitoonidega ja kutsub keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline.
Kui peaksin valima vetiverile muusikalist alternatiivi, siis see oleks J.S.Bachi'i fuugad ja toccaatad.

Vetiveri on ebaõiglaselt liigitatud meeslõhnade noodiks. Tema lõhna aspektid suurepäraselt sobivad nii värske valge kontori särgi kui ka veel värske naha järgi lõhnavate sabaste juurde, domineeriva vetiveri noodiga lõhnad on stiilsed ja alati kuidagi ehtsad, kindlad. Mina pigem ütleksin, et see on noot realistile, või sellele, kes seda omadust parasjagu vajab.

Siin mõned näited universaalsetest lõhnadest, kus vetiver mängib esimest viiulit ja mis minu arvamusel suurepäraselt sobivad nii naistele, kui meestele.

Vetiver kontorile

Guerlain „Vetiver“ on fantastiliselt värske, konkreetne ja karge tsitruseliste, tubaka ja vetiveri nootide kombinatsioon. Tsitruse kargus ja värskelt kooritud puukoore mahlasus on ideaalses tasakaalus, mingil määral see meenutab rabas kasvava hommikuse kastega sädeleva sambla lõhna. On olemas ka versioon naistele, kuid ma tungivalt soovitaksin siiski meeste versiooni- ideaalne aksessuaar karge modernse lõikega stiilsele riietusele.

Optimistlik vetiver

Atelier Cologne „Vetiver Fatal“. Kui teie pelgate kergelt maskuliinseid , tugevaid, rangeid noote, kindlasti alustage „Vetiver Fatale’ist“. See on vetiver, mida on võimatu nuusutada ilma naeratamata. Värske, niidetud muru taoline vetiver flirdib mahlase ploomiga, vürtsitab end agaripuuga, katab oma lõbusat naeru kannike lehtedega. Lõhn on mahlane, värske ja kergelt magus, samas on tal tekstuuri, selgelt tunda ploomiliha mahlast sisu. Kestab kerge ja värske lõhna kohta ülatavalt kaua.

Vetiver kõrgkunstis

Sarnane, kuid elegantsem ja kallim variant on Hermessence „Vetiver Tonka“. See minimalistlik šedööver on sündinud maestro Jean- Claude Ellena käe all. Ellena lõhnadele omane lakoonilisus, läbipaistvus, ideaalne nootide läbipõimumine, õhulisus. Nagu haiku. Lõhn algab vetiveri ja tsitruste värskusega ja ajas edasi vetiveri noodid lähevad järjest sügavamaks, nagu vaatleks vetiveri taime tema lehtla puhmakast ja liiguks edasi, juurte juurde. Kuiva vetiveri lõhna paarilisena ilmuvad ilusad suhkrused röstitud sarapuupähklite noodid- nii annavad endast teada tonka oad. Ilus kerge lõhn läheb järjest sügavamaks, tumedamaks, muutes oma varjundi erkrohelisest pruunika kollase poole. Samas lõhn on imelikult kerge ja õhuline, ilma et läheks üle siirupiks. Noh mida veel oodata ühe lemmikuima noodi ja lemmikuima nina kooslusest. Armastus esimesest nuusutusest. Täielik ekstaas.

Energiapomm

Pierre Balmain „Vent Vert“(„Roheline tuul“) ei ole otseselt vetiveri lõhn, ta on mitmete roheliste nootide sümfoonia. Lõhn on loodud aastal 1947 ekstravagantse Germaine Cellier poolt lõhnsümboliseerib uut tulevat ajastut- naist, kes on vaba ja julge nagu tuul. See on üks lõhnadest, mis muutsid parfümeeria maailma ja sellest ma kindlasti veel kirjutan parfümeeria legendide osas. „Rohelise tuule“  noodid on nii hästi segatud, et raske neid eristada, pigem jääb esimene mulje- roheline! Ja siis- tuul! Kuigi peamine tegija on siin kahtlemata galbanum (Ferula rubricaulis), ka vetiveri, hüantsündi ja laimi noodid on siin eriti värsked ja kõlavad. Lõhn kuulub šipride hulka ja šiprid on just need lõhnad, mida paljud tänapäeval kardavad. Mitte ilma asjata. Hea šipr on alati statement, ta ei sarnane millegagi ega jäta tema kandjat märkamata. Roheline šipr (nagu ka “Vent Vert”) on minu jaoks veelgi erilisem, kuna tema värsked ja kibedad noodid kõnelevad piirivabast naiselikkusest, julgusest, loomulikkusest- kõigest sellest, mida ühiskond võib ju sõnades imetleda, kuid praktikas ja igapäevases elus seda tihti võetakse isikliku solvanguna.

Elegantne vetiver

Lalique „Encre Noire“. Jälle, tungivalt soovitan vähemalt alustada meesversioonist. Uskumatult stiilne, must, kaasaegne, minimalistlik lõhn- peaosades on vetiver, küpress, kašmiiri puu ja muskus. Lõhn on kuiv, pisut kibe, veniv, tugevate kerkiva juu

retise nootidega. Mõnedele, kes on piisavalt vanad, et mäletada askeldamist tindipeadega, Encre Noire sarnaneb tindi lõhnaga. Mängus on ka märja rammusa mulla noodid. Samas lõhn on kerge ja justkui läbipaistev, nagu õhuke värskes sügises õhus aeglaselt ujuv suitsuring. „Encre Noire pour Elle“, kahjuks, ei ole ligilähedane- seal on mängus hoopis osmantuse pehme abrikoositaoliste toonidega retušeeritud kahvatu roos, bergamott ja valge muskus, kõik pehmendatud ja rahustatud. Terav stiilsus, laiskus ja elegantsus, mis nii hästi iseloomustavad meesversiooni, on mahakriipsutatud- naine ju peab olema lihtne, töökas ja pehme, eks, Lalique?

Kuna juba kergelt astusime noir žanri piiridesse, väntskematest, tumedamatest ja jõulisematest headest vetiveritest Etro’l on lausa kaks: „Vetiver“ ja „Palais Jamais“. 

Jõuline vetiver

Etro „Vetiver“ on eriliselt kuiv, tal on tugev, tume, salapärane iseloom- vetiveri juure ja mulla lõhn seguneb kuiva tubakaga. Küpressi ja salvei noodid sellise jõulise vetiveri taustas tunduvad kergete, värsketena ja veelgi rohkem aromaatsena. Lõhn on tihe, sügav- see on liidrite, enesekindlate, rahuliku jõuga väljapaistvate inimeste lõhn. Võimatu on mitte kuuletuda inimesele, kes lõhnab nii- ehtsalt, sügavalt, ilma mingisuguse kaunistuseta. Kuigi lõhn võin tunduda maskuliinne (ja kahtlemata ta suurel määral on), mina kannan teda väga edukalt. Just nendel elupäevadel, kui on vaja enesekindlust, keskendumist ja rahu, on ta mu truu sõber.

Vetiver metsahaldjale

Etro „Palais Jamais“ on samuti sügav, tume ja ehtne. Kuid ta on teistsugune.“ Palais Jamais“ mängleb bergamottiga, kaunistab end samblanootidega, tuntav on jasmiin, mis lisavad lõhnale sensuaalsust ja kasekoore noodid- suitsusust. Minu jaoks ta lõhnab nagu kasepuu viiruk. Või vihmas märjaks saanud range lõikega nahktagi. Või sügavas külmas rohelises metsas kustunud lõke. Või see aroom, mille järgi lõhnasid keltide metsahaldjad, ja Etro imekombel oleks sattunud salajase retsepti pihta. Sügav, balsaamne, laisk ja üüratult elegantne. Minu esimene valik sügispäevadel, kui lõhnas otsin mittelabast intiimsust ja sügavust. Vetiver, mis muundab end müstiliseks kaseks- juurtest taevani ülatavast kasepuhmast delikaatsete kaseõiteni.

Vetiver šokolaadis

Serge Lutens „Oriental Vetiver“ sitke vetiveri juur koos tiheda musta šokolaadiga. Sügavad šokolaadi noodid, kuid pigem kibedad kui magusad, aroom on väga konkreetne, monoliitne, kergelt suitsune, külm. Jällegi enesekindlale ja eneseteadlikule persoonile. Või kellegile, kes soovib olla või välja näha selline. Kindlasti soovitatav ka noir žanri austajatele ja nendele, kellele meeldib maandav, kibe, tihe šokolaaditaoline patšuli lõhn.   

Või siis audiaalse kanali kaudu iseloomustuseks selline pala.

 

 

 

Hubane vetiver

Bois 1920 „Vetiver Ambrato“ erineb selle poolest, et ta pole kibe, vastupidi, balsaamne ja sügavate tumeda meetaoliste nootidega. Lõhnas on kombineeritud vetiveri ja ambrat, ambra on magusapoolne ja sügav, vetiver lisab kibedat mullase juure tekstuuri. Äratuntav ka vanill, siin ta pole söödav- pigem soojendab, lisab magusust ja teeb lõhn ümaraks ja hubaseks. Väga kvaliteetne ja joovastav külmade päevade lõhn. Lõhnas on teatud „alkohoolsus“, meenutab head kallist konjakit ja mõjub ka väga sarnaselt- rahustavalt, kuid toonust tõstvalt.   

Meditatiivne vetiver

L’ Artisan Parfumeur „Timbuktu“ on külm, kergelt suitsune, meditatiivne vetiver. Temaski on seda sügismetsa värskust, okaspuude ja märja puidu lõhna, samas kargust, õhulisust, sügismetsa rahu. See vetiver tasakaalustab hinge ja viib eemale maisest mürast. See ei ole stiilne, moodne ega veel kuhugi raamidesse mahtuv lõhn- temast õhkab sellist rahu, mis on lausa ebamaine. See on vetiver päevadeks, kui üksildus on parem sõber.

Häid vetiveri lõhnasid jagub veel ja veel. Kuid ma kirjutasin nendest, mis jäid mulle mitte ainult meelde, vaid ka hinge, nendest, mis puudutasid neid erilisi hingekeeli ja meeli. Vetiver on tugeva ja targa inimese sõber, olgu ta mees või naine. Proovige selle imelise juure lõhna, ja saate aru, miks.