Tuli nii väga oodatud suvi. Suvi algas nagu tavaliselt,
külmade tuuliste vihmaste päevadega, näljaste sääskede kobaratega ning õhkõrnade portselaantasside moodi purunevate suviste piknikute ja päikeseliste
rannapäevade lootustega. Juuni keskpaigal, vahetult enne Jaanipäeva, isegi sadas lund,
lõunasest jalutuskäigust mere ääres tulin tagasi lumest valge peaga. Sellele
vaatamata vastupidavad Põhjala inimesed korraldavad aiapidusid ja
ainult sealsetele inimestele arusaadava rõõmuga tähistavad suurimat suve
verstaposti- Jaanipäeva.
Jaanipäevast ja sellega seonduvatest traditsioonidest meie
maades on kirjutatud palju raamatuid ja võiks neid kirjutada veel vähemalt sama
palju. See ei ole pelgalt pikk nädalavahetus ja kõige lühem öö. See on
maagiline aeg, mil ühinevad vee ja tule stihiaalid ja toovad ilmale Elu. Voogav taimestik,
õitsvad aasad, Päike oma taevase trooni kõrgeimas punktis- kõik see räägib
ainult ühest, kõike haaravast vitaalsusest. Taimed, mis on korjatud
Jaanipäeval, omavad erilist, raugematu ravimtoimet ja igavest looduse elujõudu.
Vesi sel ajal muutub igaveseks nooruse, ilu ja tervise eliksiiriks. Kuid siiski
kõige tähtsam Jaanipäeva sümbol on sõnajalg (ja mitte lõkke, grill, või viimase
peal küpsetatud vorstid). Sest sõnajalg õitseb ainult Jaaniööl ja sõnajala õie
leidja saab uskumatuid ja erilisi võimeid. Nii räägib rahvatarkus:
Jaaniööl tuleb minna
metsa ja jalgida, et keegi seda jalutuskäigu ei märkaks ega jälgiks;
pihlakakepiga tuleb joonistada enda ümber ring ja kannatlikult oodata. Erinevad
koletised ja kratid tulevad välja ja hirmutavad ringis viibijat, eesmärgiga
teda ringist välja ajada. Kuid kui too ei karda midagi, keskööl ta näeb, kuidas
puhkeb õide sõnajalg. Sõnajala õis lubab aru saada kõikidest maailma keeltest,
nii loomade, taimede, kui ka inimeste, avab kõiki maailma saladusi, näitab ette
kõik peidetud aarded, nii käega katsutavad kui nähtamatud, ja võimaldab leidjat
näha enda sügavusse.
Millest see müüt räägib? 1) Sõnajala õit otsitakse öösel
metsas 2) Otsitakse üksinduses 3) tuleb ette raskusi, takistusi, mõistusele
hoomamata stiihilisi asju, kuid karta ei tohi 4) vanade tavade järgi endaga kaasa
saab võta ainult pihlakakepi, valget taskuräti ja sõnalist palvet- praktiliselt
mitte midagi maist ega materiaalset 5) ei tohi lahkuda pihlaka kepiga
joonistatud ringist- muidu hukkud. Kuid mis hüved ootavad nõnda riskantse,
hirmuäratava ja üksildase käigu mitte kuskile eest? Hüved on samuti
päris omapärased: jumalik kõiketeadmise võime, olemise õnn, võime näha kõiki
maailma aardeid, aru saada lindude, loomade ja taimede keelest, teisisõnu-
selgeltnägemine. Või veel teisiti see on tarkuse, küpsuse anne- jumalikul
tahtel saadud looduse, keskkonna ja inimeste tundmise anne. Kuid näiteks
kogemata leitud sõnajala õis (näiteks, kui õis kogemata pudenes astuja jalgade
alla) ja sellega saadud selgeltnägemise anne ei kestnud kaua. Andeid tuleb ära
teenida ja olla neid vääriline.
Sellised võlurid on need sõnajalad. Sellepärast ka kuu noot
on sõnajalg. Sest elus vahel läheb vaja imesid. Nagu selgub rahvamüüdist,
sõnajalg on mehine taim, selleks, et leida tema õit, läheb vaja vankumatu
julgust. Ka parfümeerias on sõnajalg peamiselt meestegija- see ei ole ainult
peamiselt meesparfümeerias kasutav noot, vaid ka eraldiseisev olfaktoorne
kategooria aromatic fougerie (eesti k. aromaatsed
sõnajalalised), mis tähistab peamiselt meeslõhnasid. Kuid mina arvan, et
universaalsed omadused ja nähtused on aktuaalsed kõikidele, soost sõltumata,
ning samuti aktuaalsed on fougerie lõhnad.
Sõnajalaliste kategoorias tihti kohtume lavendli, geraaniumi lehe, kumariini,
sambla, puiseid noote, ning selle kategooria lõhnadele on omane värskus,
rohelisus, kohati teravus, metsa meenutavad aroomid. Tänapäevane mood on fougerie kategooriat kahjuks jätnud unarusse,
kuid just eelmise sajandi sõdade vahel see oli kõige populaarsem meesüarfümeeria kategooria.
Tänapäevane mood väldib metsiku loodust ja selle lõhnasid, neid ei ole võimalik
stiliseerida, viimistleda, nad ei alu ajutistele ilukanoonidele ja ei sobi
inimestele, kelle imago on kujundatud elustiili ajakirjade järgi.
Fougere klassifikatsioon on küllaltki umbmäärane. Tahtmise juures sellele
kategooriale võiks liigitada kõiki eredate roheliste ja puiduste nootide
lõhnasid, ning eriti piiri peal siin balanseerivad eredate patšuli või vetiveri
nootidega lõhnad. Kuid minu jaoks siiski kohustuslik fougerie komponent on selge, domineeriv ürtide teema.
Teadagi, ürdiks võib nimetada nii lavendlit, tilli, kui ka pelargoni või sõstra
lehti. Nii et piir on hägune. Fougerie lõhnadel minu isiklikus edevuse
riiulis eriline ja auväärne koht, nad on minu lemmikud siis, kui vahest kosutan
end lõhnaga magamaminekuks või siis, kui saan liikuda siin ilmas eriliste sotsiaalse
maskideta. Tõsi mis tõsi- mulle meelepärasem on tilli, mitte jasmiini, aroom J
Jaanipäev on
arhailine, maausku juurtega püha. Ning sõnajalg on üks kõige vanemaid Maa peal
kasvavaid taimi. Minagi olen pigem metsa kui linna laps. Küllap sellepärast
soovingi jagada muljeid oma lemmikutest fougerie
aroomidest, mis siis, et nad eriti ei lähe kokku moodsa urbaniseerunud inimese
pildiga.
Loobripärg ärihaile
Comme des Garcons Monocle Scent Two: Laurel – lakooniline, konkreetne, kuivavõitu
loobrilehtede pipra ja kergelt kõrbevate ürtide lõhn. Ei ole muutlik, püsib
üllihästi, on asjalik, selge ja sirge joonega, ilmne. See on rangejooneliste
pilvedelõhkujate kohal kasvav urbanistlik loobride salk. Ideaalne lõhn ärimehele
või naisele.
Lonks värsket külma teed (kuumal suvepäeval)
Lorenzo Villoresi Yerbamate värskendab paremini, kui kõik
karastusjoogid kokku. Estragon, hulk erinevat mahlast rohelust, kibe mate tee noot, pisut pehmet õrna puudri
ja ilang- ilangi õis. Ideaalne roheline, mahlane, rõõmust pakatav lõhn. Kui
hakkab painama kurbus sellest, et suvi ei tule ja ei tule, päike ei paista,
vesi meres ei ole soe, Yerbamate on suurepärane vastumürk.
Aroom on saanud väga positiivseid hinnanguid ka paljudelt mu tuttavatelt,
kooli- ja töökaaslastelt. Lõhnab nagu suvi.
Põhjamaine elegants
Serge Lutens Gris Clair. Jahe metalne lavendel. Tärgeldatud, äsja
triikitud särgi lõhn. Vaevu tuntav iiris, vaevu tuntav viiruki noot- see on
metatilselt külmalt soe puhtuse lõhn. Ideaalne klassikalise lõikega
pükskostüümi või ülikonna juurde- puhtus, kord, väljapeetus. Uniseks, ehk pisut
rohkem mehelik, kuid sobib ka naistele.
Kolmnurk
Caron Le 3‘ Homme- tean, tean, see on meestelõhn. Isegi nimetus on
kolmas mees. Ehk armuke. Mis siis. Ma ei ole vagatseja- elu on nii kirju, et ei
alu mingitele normidele. Teiseks kolmurk oli lemmik kõiketeadja Hermes
Trismegituse kujund. Kui tõsisemalt, siis mulle meeletult meeldib abstraaktne
aasalillede lõhn, muretu lõhna mõõdukus, äsja niidetud kuivava heina lõhn. Siin
on tunda ka sõnajalga, sellist, mis kasvab metsas või pimedas niiskes aia
nurgas. Le 3‘ Homme ei ole kerge
aroom, tema on omamoodi laialivalguv, läbipõimuv pasteelsete varjundite muster,
et tast aru saada, on vaja hästi tajuda parfümeerseid toone ja pooltoone. Kuid
see, kes ei ole laisk ja viitsib süveneda, leiab tõelist juunikuist aasa ilu
edasikandva lõhna. Sobib ka naistele, kuid imeliselt avaneb just mehe naha
peale.
Kreeka saared
Penhaligon‘s Sartorial. Kui te olete juhtunud külastama mõnda Kreeka
Küklaadide saarestiku saart, siis te ilmselt teatee kuidas lõhnavad sealsed
päikekiirtes suplevad mägede aasad, kus kasvab tõeline aromaatsete ürtide
herbaarium- pune, tüümian, lavendel, mürr, rosmariin. Kuidas lõhnab kuumast
võnkuv õhk, kus summisevad ametis mesilased ja pööraselt sinise meri kauguses.
Selles aroomis on nii mett, ürte, mere soolasus, vürts, kuumus- tõeline
lõunamaise looduse stiihia, tema ilu ja aroomide intensiivsus. Väga mehelik
aroom.
Nõidade juur
Annick Goutal Mandragore- minu isiklik palderjan. Lõhn on väga roheline,
kibedavõitu ja palsamlik. Ei taha teda lahterdada nootidesse, see on sama nagu
ära tükeldada muinasjutu osadeks. Roheline, kuid sünge, temas on kõik
metsataimed, nende mõrkjas tõmmis, kuid sees on veel midagi sellist, mida
tõmmistesse lisavad ainult nõiad. Suurepärane nimetus suurepärasele lõhnale
(tingimusel, et teile meeldib münt, aniis ja sarnased iludused). Ilma temata ma
mul ei möödu ühtegi suve.
Merineitsi
Il Profvmo Nymphead ei klassifitseerita fougerie‘na, kuid mina siiski arvaksin, et ta kuulub just sellele
kategooriale. See on pimedas metsa järves õitsvate lumivalgete vesirooside
lõhn. Jahe, tontlik veelõhn, veetaimestik, sügav pimedus ja rahu ning
ingellikult valged vesiroosid, just sellised pildid kerkivad Nympead kandes. Aroom on ebamaine, väga
looduslik, nagu teieselt maailmalt- maagiline ning eriti sobib lõhn Jaanipäeva
ööse.
Küla ait
Diptyque Virgilio on omamoodi uskumatu lõhn. Nii lõhnab aidas
kuivavad köömnete, salvei ja veel mitmesuguste metsikute ürtide kimbud. Ürtid
ei ole ei värsked ega rohelised- nad on kõvasti kuivanud, eredalõhnalised,
aromaatsed. Kinnise puidu järgi lõhnava ruumi lõhn- suvede maal lõhn. Väga
autentne lõhn rahvariiete või siis lihtsalt linnaste riiete juurde.
Kasvuhoone
Sisley Eau de Campagne. Totaalne positiivsus- kasvuhoones kasvavate
tomatite, nende võrsete lõhn. Noote on lõhnas palju ja erinevaid- geraaniumi
leht, tsitruselised, sammal, basiilik ja nii edasi- kuid mulje on siiski üsna
selgelt soojast, niiskest, pisut lämbest kasvuhoonest, kus kasvavad tomatid. Omalaadne
hea tuju tekkitaja.
Mets pühal ööl
Agonist Infidels on see lõhn, mida ma
valiksin, kui miskipärast minnes metsa otsida sõnajala lõhna tahaksin end
lõhnastada. Sest see on ehtne metsa lõhn. Niiske sammal, lehestik, rohi,
puukoor, puujuured, seened… tegelikult ei ole võimalik aroomi võta lahti
nootideks. Nii lõhnab mets. Salapärane kõige lühema ja kõige valgema öö mets.
Skandinaavilik lihtsus, minimalism, loomulikus ja kordumatus. See isegi ei ole
parfümeeria- see on loodus ise. Müts maha Agonisti
ja nende esteetilise taju eest.
Muidugi on
võimalik sõnajala interpreteerida ka lihtsamini ja realistlikumalt, on mitmeid
lõhnasid,, kus kohtub just sulaselget sõanajala noodi: L‘Erbolario Felci, Penhaligon‘s English Fern, D&G Anthology Le Fou
21, Eau d‘Italie Sienne d‘Hiver. Kuid ma olen veel Jaanipäeva ja kesköise
metsa muljete all ja soovin mina koos oma sisemise jõe (fantaasia) vooluga.
fantastiline Maarja Nuut
Sõnajala õis.
Lihtne rahvamüüt keerulistes asjadest. Julgusega, läbi raskuste ja katsumuste
saavutavast jõust ja vaimsest küpsusest. Sellest, kuidas neid otsida ja kuidas
nad tulevad. Öö metsas nagu eksistents kaugelt mitte selgetes ja ideaalsetes
tingimustes; üksinduse toel saavutatav sotsiaalne ja emotsionaalne sõltumatus;
katsumused, mis aitavad äratada sees kandvat jõudu; sõltumatus materiaalsetest
tugedest ja sisemine distsipliin püsida suletus ringis- meie maises kehas,
mitte lasta jalga isegi kõige raskemate katsumuste eest. Selleks, et saavutada
seda, mis kingib teadlikkust ja vabadust- jumalikku teadmist loomsest,
stiihilisest oma ja maailma algest ja oskust armastada seda kõrgeima
armastusega.
Soovin seista
julgelt raskustele vastu ja leida oma sõnajala õis. Sest kes otsib, see leiab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar