Parfümeeria uudised- 3 peatükk

Seekordsed uudised pole klassikalises mõttes uudislõhnad, vaid hoopis lõhnad, mis on ilmunud see aasta ja ma ei olnud nendega veel tutvunud.

Diesel „Loverdose“  on isegi mitte selle, vaid eelmise aasta lõhn. Oleksid võinud nimetada lihtsalt Overdose (üledoos). Kohustuslik tingimus, et lõhnale isegi läheneda – peavad VÄGA meeldima magusad lõhnad. See on lihtsalt vanilje, lagritsa ja aniisi plahvatus. Vanilje on just niisugune, nagu paljudes mass parfümeeria toodetes- sünteetiline. Kuigi peamine, domineeriv ja läbilõikav joon on siin just lagrits. Isegi rohekas, värske ja kibemagus aniis on siis teistsugune- õige pisut rohekas ja pimestavalt magus, teatud sarnasus limonaadiga Tarchun. Mängulisusega ja muutlikkusega lõhn just ei hiilga, noodid on pigem ühtlaselt seotud teineteisega, nad kõlavad kõik koos madala magusa tooniga. Magususe intensiivsus tuletab meelde Thierry Muglier „Angel“-  lõhna segamisel nootidega ei koonerdatud, kõike on siin palju (veelkord- täpselt Overdose). Kuid „Angel“ tänu teistsugustele nootidele on siiski huvitavam ja nüanssirikkam. Magus antifriis, vot nii nimetaksin seda lõhna.  

„Loverdose“ Eau de Toilette versioon on väga erinev – esiteks, ta on värskem, vanilje ei ole nii agressiivne ja lagrits siin ei ole nii pealetükkiv. See on kerge puuvilja jook (õun+ tee) liigse suhkru kogusega. Mingil määral meenutab Givenchy „Ange au Demon Le Secret Eau de Toilette“.

„Loverdose Tattoo“-  kõige uuem flanker. See on jällegi väga erinev originaalist lõhn, ühine joon on ehk ainult magusus. Vaniljet siingi on palju, ta on kombineeritud piima, riisi nootidega, ja selle hooaja parfümeeria hittiga- mustsõstra lehtedega. Kogu kompositsioon on kreemjas, sile, intiimne- midagi sarnast riisipudingule, lohutusauhinale raske päeva lõpuks. Enda jaoks lõhn on liialt keemiline ja magus, kuid siiski see on kõige parem lõhn „Loverdose“ triloogiast. Vot mida suudavad head, kogenud ninad, nagu antud juhul Anne Flipo, kes suurepäraselt valdab nootide komponeerimise kuntsi ja tabab tavatarbija maitse eelistusi.

Issey Myiake „L’Eau d’Issey Absolue“ väga positiivselt ülatas. Ma kaugeltki pole Issey Myiake lõhnade austaja, see on see juhus, kus „iseloomud ei sobi“. See kõik on subjektiivne, tootja stilistika läheb minust täiest mööda. Aga see lõhn on üllatus! Kaunis, mahlakas, õitsev lootus ja kuldsed meenoodid. Kompositsioon on just nagu kahest osast, karge lootuse värskus ja kuldse tilkuva mee tihedus. On teatuid sarnasusi Christian Dior J’Adore’iga. Ilus, klassikaline, siidne, särav lõhn, mida aeg ajalt kasutaksin isegi.

Trussardi „My Name“ algab eriti kenade sireli nootidega- lõhn on rahulik, sensitiivne, hiljem ilmuvad kannikese noodid. Algus väga meenutab Lanvin „Rumeur“. Ja kogu sellele õrnale ilule järsku tõmbab kriipsu ja trambib maha imalalt magus vanilje, selline vanilje, mida kasutatakse lutsukommide tegemisel. Lõhn muutubki lutsukommi lõhna taoliseks ja selliseks jääb ülejäänud 30 minutiks, millal, peale nõrka keemilise muskuse ilmumist, jäljed jätmata kaob.  Siingi kordub hirmuäratav tänapäevase parfümeeria tendents- teha olemata kestvusega lõhnu.

Roberto Cavalli „Nero Assoluto“- teatraalne lõhn, must sile pudel talle suurepäraselt sobib. See on orhidee- vanilje lõhn, puunoodid ornamendiks. Lõhn on tihe, ühtlane, magus, sensuaalne ja must, nagu must end laisalt sirutav panter. Väga soovitan nendele, kellele meeldivad tugevad, magusad, julged ja pisut nipsakad lõhnad. Klassikaline itaalia elegants, kus lõhna võib vabalt kasutada ainukese aksessuaarina. Lõhnal on suurepärane kestvus ja tema puhul on oluline mitte liialdada, sest tema tugev, hüpnotiseeriv magusus suurtes kogustes võivad provotseerida mitte iha, vaid peavalu.

Lancome „Tresor L’Absolu“ – üks nendest harvadest juhustest, kus lõhna nuusutades süda hakkab kummaliselt laksatama. Roosi ja naha kombinatsioon on minu isiklik Achillesse kand, ta mõjub mind nagu võluflööt ja teeb täiesti relvituks. See roos ja nahk ujub tihedas bensoe vaigu pilves, baasnootides on tunda ehtsat, tumedat, sünget, sooja ja mullast patšulit, see on nagu mustanahalise džässi lauljana häll sumedas saksofoni taustas.

Imeline kompositsioon, on säilitatud originaal „Tresor’i“ sügavust, intensiivsust, kuid lõhn on veel mustem, veelgi sügavam, valjapeetum, kuid sellest mitte vähem võrgutav ja liigutav. Lõhnal on hea kestvust, ta on muutlik- igatsev, sügav roosi värskus, sensuaalne nahk, tihe, veniv vaik… Kahtlustan, et mul läheb vaja seda „Tresor“ flankerit…

Moschino „Cheap and Chick Chick Petals“- ilus, värske puuvilja algus- metsmaasikad ja kibedavõitu granaadi mahl, ja edasi… keemiline rünnak. Plastiku lõhn, nii lõhnasid minu lapsepõlve nukkud, kes oskasid avada- sulgeda silmi. Nii lõhnasid nende nukkude kunstjuuksed. Üks ebameeldivamaid orhidee, muskuse ja mingisuguse okaspuu kombinatsioon, mis paremini sobiks kodukeemia riiulisse. Aga algus oli nii paljulubav… juba arvasin, et olen leidnud arvestatava metsmaasika lõhna.

Omnia „Crystalline Eau de Parfum“ testimine oli mulle, leedukale, poolkohustuslik- lõhna reklaaminägu on leedu tippmodell  Edita Vilkevičiūtė. Õrn, habras, pehme  nagu sulg lõhn ei ole päris see, mida ootasid paljud „Crystalline Eau de Toilette“ austajad. Noodid just nagu oleksid sarnased- lootose õis, muskus, kuid kõik muu erineb oluliselt. Eau de Toilette on rahulik, puhas, akvaatiline lõhn lootose, tee ja bambuse nootidega, kuid Eau de Parfum rahu on hoopis teistsugune- see on kerge, siidne, piimjas, suhteliselt lähedal nahale püsiv intiimne kreemjas lõhn, põhinoodid on kaunistatud mahlaka mandariiniga ja soojade sandlipuu nootidega. Kui esimene Crystalline on rahulik, unistav, karge, siis teine versioon on soojem, „kehalisem“, pehmem, puuderjam ja peaaegu kombatav. Mulle ta meeldis- hubane, ilusasti komponeeritud igapäevane lõhn. Ideaalne kontori jaoks. Soovitan proovida Cacharel „Noa“ austajatele.

 

Kate Perry „Killer Queen“. Ainult ärge otsige vihjeid kuulsale  „Queen“ laulule. See on hea näide sellest, kuidas muidu mitte päris lootusetu lõhn vääratab vale nimetuse all. Lõhn ise on  piimašokolaadi, marjade ja lämmatavate valgete troopiliste lillede magususe segu. Lõhn on külaltki kontsentreeritud, kõlab madalate nootidega, kuid tal puudub lennukus, kuninglikus, ohtlikus ( „killer!“ siiski), ja isegi teatraalsus. See on lihtsalt marjad piimašokolaadis, ja kakao sisaldus on siin parimal juhul 45% , kuid kindlasti mitte 70%. Tavaline ja lihtne nagu Kate Perry hittid.

 „AL03 Biehl Parfumkunstwerke“- nišši parfümeeria uudis, sündinud nina Arturetto Landi käe all. Raskesti iseloomustatav lõhn, kui proovida klassifitseerida, siis ta on kõige lähedasem ehk fougere vert- fleur (roheliste sõnajalade- lillede) klassile. Kuna klassidest ma pole kirjutanud, ja sõnajalade klass paljudele võib tunduda üsna ulmelisena, siis esimese asjana lähiajal proovin lühidalt kirjeldada tinglike lõhnaklasse. Kuid tagasi tulles „AL03“ juurde- noote on väga palju ja nad on nii meisterilikult läbi põimunud, et raske neid identifitseerida. Lõhnas on tunda tsitrust (selgelt ära tuntav laim, ehk roheline sidrun), maitserohelist (minu ninale on eriti ere estragoni noot) ja väga mitmekülgset lillekimpu ( piibeleht, orhidee, vist isegi nelk), kerget vürtsikust, naha animaalsust ja isegi omapärast, ainult samblale omast kibedust ja kirbust.  Roheline, väga kergelt magus, pisut vürtsitatud, kuid pigem taimedega, kui vürtsidega, lõhn, omapärase rohelise raksuva baasiga. Kummaline ja huvitav, kuid esimesest korrast ma ei saanud lõhnast hästi aru, kogu komponentide rohkus ei sidunud end minu jaoks ühtlaseks pildiks. See tähendab, et tuleb kindlasti testida veel. Isegi kui peened emotsiooni keeled siin ei hakka kohe kõlama, see on just see lõhn, mida tasub tudeerida üldise parfümeeria harituse jaoks, vähemalt selleks, et süvendada teadmisi komponeerimisest, sest siin kohe kindlasti ei ole mindud kergema vastupanu teed.

Summa summarum- isegi mitmed huvitavad lõhnad,  Lancome „Tresor L’Absolu“ isegi sellisel määral, et mõtlen temast veel ja veel. Maailm siiski pöörleb mitte ainult ümber oma telje, vaid ka liigub edasi.