pühapäev, 24. november 2013

Pineider- loomulik ilu


Pineider lõhnad ilmusid meie linna olfaktoorse galaktika keskpunktis Kaubamaja Lõhnatoas juba mõnda aega tagasi, kuid mina õnnestusin ikka ja jälle kõndida nendest mööda (tõenäoliselt minu rahakott nii kaitses oma sisu). Uudishimu aga ainult kasvas. Ja lõppude lõpuks minuni jõudsid Pineider lõhnade proovid. Nemad jätsid mulle nõnda suure mulje, et otsustasin nende testimiseks reserveerida terve nädala.  

Pineider on kõrgkvaliteetsete naha aksessuaaride, kirjatarvete ja paberi tootja. Kuna parfümeeria maailma Pineider sisenes ales aastal 2012, tuues turule 6 aroomi, ma ei olnud temast eriti midagi kuulnud. Lõhnad on toodetud tuginedes loodusliku parfümeeria kontseptsioonile ning on toodetud kasutades üle 90% looduslike tooraineid (tänapäevases parfümeeria maailmas, mis de facto on keemia tööstuse haru, see on väga suur osa). Ning minu nina  on selle tootja väitega on tõesti nõus- üks peamisi Pineider eripärasusi on äratuntavalt kõrge tooraine kvaliteet. Kui kellelegi ei olnud selged minu väited keemilise muskuse või plastikutaolise sandlipuu kohta, siis pakun viia läbi eksperimendi-  proovida kõrvuti ja võrrelda mis iganes millise Pineider ja mis iganes millise  kaasaaegse pop- star’i poolt välja antud lõhna. Siis te saate aru, mis tähendab muidu üpris abstraktne väljend „tooraine kvaliteet“.

Pineider lõhnade tunnusmärk on loomulikus. Kuigi igaüks 6 aroomist on oma iseloomuga ja tujuga, neid ühendab see, et nad lõhnavad mitte nagu parfümeeria tooted, vaid looduslikult- just nagu mõne loodusnähtuse essents oleks võluväel kehastunud kahvatu vedelikusse. See ei ole lõhnaõli lõhn- nii lõhnab loodus, keskkond, inimesed ise. Need ei ole lõhnad, millega üle trumbata kõrvalolevaid inimesi või milles esineda Olümpia jumalanna kehastuses.  Pineider lõhnade eripära on see, et nad just nagu sulavad kandja naha sisse ja kõlavad nii loomulikult, et on raske teha vahet parfüümi ja kandja kehalõhna vahel. Siinkohal tuleb meelde ütlemine, et „raha karjub, aga rikkus sahiseb“. Pineider lõhnad on just sellised- nad ei karju, ei uputa, ei loo imagot. Ainult sulanduvad keskkonda kõige harmoonilisemal võimalikul viisil. Need lõhnad peaksid pakkuma huvi looduslikust, harmooniat ja terviklikust hindavatele inimestele. Neid julgelt soovitaksin ka inimestele, kes on kindlad, et parfümeeria ei sobi nendele äritava, destabiliseeriva, keemilise lõhna mõju pärast.

Ma ei leidnud infot, kes on Pineider lõhnade „nina“. Kuid tema on ilma asjata nii tagasihoidlik.

„Assoluta di Neroli E Gelsomino“ on vapustavalt ilus lilleline šipr. Nimetus paljastab, et lõhn on nerolist ja jasmiinist, kuid aroom algab uskumatult loomuliku, ilusa ja isuäratava rabarberi noodiga. On tunne, nagu hammustaksid noore õhkõrna rabarberi vart ning peale suud lukkustavat happelisust hakkaks avanema magushapu rabarberi mahla maitse. Rabarberi mahla tunnetus edasi pehmeneb ja sulab üle küpsete mandariinide mahlaks. Nende taustal üksiku viiuli meloodiana kõlab jasmiini noodid. See on meie kliimavööndis kasvav jasmiin, mis õitseb meie põhjamaise suve alguses (mitte magusad ja joovastavad Sambac jasmiini noodid). Ei mingit keemilist tunnet, ei mingit magusust- ainult rabarberi rohelisus, vaevu tuntav tsitruseliste mahlasus ja tõene, sügav jasmiin. Lõhn nagu valged varajase suve ööd- kui jasmiini noodid haakavad taanduma, tulevad esile ja järjest säravamalt, nagu mitteloojuva päiksekiired tuleb ilmsile õrn, peaaegu unistav ambra, kerge nagu luigesulg muskus ja läbipaistev, magusamast unest magusam vanilje.  Lõhnakoosluse ilu, haprus ja kergus lausa võlub ära. Assoluta di Neroli E Gelsomino- see on just see lõhn, kuidas tahaksin lõhnata suve kõige lühemal ööl (ainult 7 kuud on jäänud!).

„Bianco di Bulgaria“ oli järgmine lõhn seeriast „tahan armastan ei saa ilma“. Keegi tegi julma nalja ja klassifitseeris aroomi meeslõhnaks. Mina aga tahaksin oma silmadega näha nii õrnalt, hapralt, tundeliselt, värskelt ja õhuliselt lõhnava mehe. Tõenäoliselt arvaksin, et tegu on hoopis ingliga. Hakkasin tõsiselt mõtlema, et raamatust „Parfüüm“ (või sugugi mitte halvemas tema ekraanisatsioonis „Parfüüm: ühe mõrvari lugu“) tuntud  Jean- Baptiste Grenouille ilmselt lõi ja kasutas oma muljetavaldava elu lõpuks taolist lõhna. Esimestest nootidest alates hakkasin kahtlema- kas mina tunnen oma randme peal olevat lõhna, või nii lõhnab hoopis midagi minu läheduses, võib olla, see on hoopis minu nahk, võib olla, võib olla…? Aroom põimus läbi minu naha lõhnaga nii, et nad koos hakkasid lõhnama nagu orgaaniliselt ühtne organism, just nagu minu oma nahk oleks lõhnanud kord artemisia, kord mõrkjalt magusa värske kevade roheluse , kord jaheda värskendava seedripuu järgi. Bianco di Bulgaria on vist kõige looduslähedasem kõikidest Pineider aroomidest. Nii lõhnab kevadine loodus peale vihma. Saab tõsiselt hakata kahtlema, kas sigari kujulises pudelikeses pole kinni pandud hoopis kevadise märja tärkava looduse lõhn, sest on raske hoomata, et keemilised ühendid võiksid tekitada nõnda elutõese, puhta, sügava lõhna.  Lõhnas on tunda rohelisi noote, temas on läbipõimunud 3 iseseisvat joont: esimene- artemisia- elemi vaik- seedripuu (noodid avanevad nii, nagu nad kõik oleksid üks ja sama aroom, ainult minnes algnootides südamesse ja siis edasi baasi lõhn läheks järjest sügavamaks, rikkalikumaks, ilmuksid järjest uued ja rikkalikumad lõhna nüansid), teine- tsitruselised- jasmiin- guajaki puu, kolmas- aniis- mahagoni puu- patšuli. Esimene joon on mõrkjalt magus, teine- värskelt joovastav, kolmas- külm ja maalähedane. Imeline, et kõik lõhnakomponendid on suurepäraselt tuntavad eraldi ja samal ajal moodustavad tervikliku, see on nagu sümfoonia, kus on kuuldavad erinevad teemad, kuid terviklikus tekkib ainult nende kõikide olemasolul. Lõhn on nahalähedane ja avaneb just nagu see oleks kandja nahalõhn, rõhub kandja naha soojust

„Classica di Magnolia“- õrnade kevadiste magnoolia õite lõhn. Nagu kevadsinises taevas sirutaks lahti oma tiivad hiiglaslik õrnroosa liblikas. Minu nina tunneb ära väga ilusa, mahlaka ja värske bergamoti lõhna ja õrna, väga naiseliku magnoolia  aroomi- noodid omavahel segunevad ja mänglevad. Nii võiks välja näha üks ideaalne puuvilja ja lillede lõhn. Bergamoti lõhn hakkab minema pehmemaks ja nõrgemaks, teda tasapisi hakkavad asendama kergelt mõru rohelise tee (mate) noodid-  koos magnoolia aroomiga nad moodustavad väga kena, kerge, graatsilise ja õhulise koosluse. Ideaalne lõhn kergelt lendleva suvekleidi juurde ja ehtne naiselikkuse kehastus.

Cuoio Nobile“ – on natuke maskuliinsem Bianco di Bulgaria variatsioon. Galbani vaiguputk (lat. ferula gummosa), muskus, tubakas, nahk, tilk bergamoti, tilk lavendlit, vaevu tajutav tonka uba soojus-  kõik see seguneb ja moodustab kirjeldamatult ilusa, tervikliku, harmoonilise lõhna. Minu nahal kõige õrnem galbani vaiguputka rohelisus mängleb õhkõrna nagu naisenahk muskusega, vahel noodid lähevad teravamaks, tulevad välja tubakas ja sooja inimnaha pulseerimine. Teised nüansid on samuti tuntavad, kuid pigem meenutavad kerge tuule paitust. Kui oskaksin kirjutada oode, siis kirjutaksin neid just sellele lõhnale-  tema tabas kümnesse, just sinna, kus lõpeb minu kaine mõistus ja algavad ülevoolavad emotsioonid. Jälle, ei saa aru, miks aroom on liigitatud meeslõhnadele. Oma ilu ja omapärasuse pärast minu jaoks ta ei  mahu standartklassifikatsiooni  piiridesse (kuigi lõhn ise kindlasti ei ole väljakutsuvalt originaalne). Tohutult kaunid on siin tubaka noodid- õrnad, kergelt kibedad, kergelt magusad, nad kordavad naha soojuse tunnet ja ujuvaid suitsu kontuure.  Kui nii lõhnaks mees, mul poleks väljapääsu- see oleks armastus esimesest hingetõmbest. Ja ei mingi loogika ei saaks mind enam päästa


 „Colonia Ambrata“ on soe, sügav, joovastav- lõhnas on tunda alkohoolseid, kannike, toominga, patšuli noote. Sügavuse ja joovastusega tuletab meelde minu teise lemmiku, Bois 1920 „Vetiver Ambrato“. Nii pehmet, õrna, nurruvat patšulit annab veel otsida. Toominga noodid lisavad kibedust, joovastust, lõhna alkohoolsed noodid sujuvalt lähevad üle looduslikkudeks- nagu jahedal kevade õhtul istuksid puudevarjus ja jooksid pehmet vana konjakit.

„Estratto di Colonia“ on tõenäoliselt kõige traditsioonilisem kõikidest Pineider lõhnadest. Tugevaid, teravaid bergamoti ja selgeid salvei noote harmooniliselt ühendab ja kinnitab soe ambra akord. Südames avanevad teravatipulised jasmiini noodid, kui ambra- sandlipuu- muskuse trio pehmendab teravaid nurki ja hoiab lõhna teravana, energiast pulbitsevana, kuid samal ajal harmoonilisena ja elavana. Ideaalne aksessuaar uuele ülikonnale. Minu nina jaoks see on kõige maskuliinsem kõikidest Pineider lõhnadest, kuid sobib ka naisele, kes ei pelga tsitruselisi lõhnu.

Tänu Pineider lõhnadele minu parfümeerne nädal oli oivaline. Veelkord veendusin uskumatus lõhna võimus- nädal oli ülimalt närviline, selline, kus 24 h jooksul vaevu leiad paar hetke hingetõmbeks. Rahulik, loomulik, mittekiirustav eelkirjeldatute lõhnade ilu tuli väga ja väga kasuks- nagu lonks puhta õhku hullumaja seinte vahel.


Maitsekas, esteetiline pakend, suurepärane tooraine kvaliteet, ilusad, rikkalikud, kuid samal ajal lakoonilised kompositsioonid ja nootide harmoonia on väärt ainult paremaid sõnu. Nagu võib eeldatagi, nii kvaliteetsed lõhnad maksavad palju, kuid nende ilu kõrval numbrid muutuvad vähetähtsateks, sest lõhnad on karged nagu hommikukaste ja vaiksed õndsuse minutid kiire päeva hulluses.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar