Olemise talumatu kergus. Suve parfümeerne garderoob.

Some say I am simple. I am. Play of four elements and a breath of God. So little is needed to create a perfect life.

Pool suve on juba möödas- ja veel pool on alles, aeg on pilgu heita suve parfümeersele garderoobile. Pean tunnistama, et suvel ma kasutan lõhnu kõige vähem. Kui ümber niigi kõik lõhnab, lõhnade küllus ja mitmekülgsus on lausa jalust rabav, ma eelistan nuuskima, mitte ise lõhnama. Võiks mõelda, et kah sulle asi, et suvel ümber on kõige rohkem lõhnu. Kuid selles peitub üks peamisi parfümeeria postulaate- et lõhn avaneks, on hädavajalik soojus. Kuidas ka ei peaks meeldima  õitsvate lillede, värskete marjade või mahlased puuviljade aroomid, meie talvede karguses need aroomid lihtsalt ei avane.  Tuulde visatud raha. Suvel on teine asi-  soojus ja tuul aitavad lendlevatel lõhnamolekulidel levida, kõik vajalikud tingimused lõhna avanemiseks on olemas. Suvel aga oluliseks muutuvad teised nüanssid- mõõdukuse tunne lõhnaõli kasutamisel, sobiv lõhna valik suletud ruumidesse (et ei lämmataks kolleege, näiteks) ja avaõhul toimuvateks üritusteks. Samuti lõhnaõli kandmise viisid. Sest lõhna kandes otse naha peale vahetult peale seda tuleks kaitsta nahka otsese päikese eest, vältimas naha ärritust, kuivamist või isegi pigmendi laikude teket. Kuid täna ma jätan need teemad vahele. Kui mõni nendest on aktuaalne, andke teada, saab seda arendada, kuid hetkel ma elan laisal puhkuse rütmil ja lähen otse asja juurde.

 

Vana lemmik suveks on Carthusia Io. Selles lõhnas on olemas kõik väga head asjad- tee, viigimari, sidrunirohi, apelsin, linna, õunapuude õied, sidrun ja münt. Mulle väga meeldivad mündid ja suvel, sulavas palavuses, münt on tõeline päästerõngas. Io münt on see ehtne- see on mündi õite mesine lõhn, münt siin ei ole magus ja jahe nagu hambapasta koostises, vaid looduslik, nagu äsja korjatud müntide lehtedest keedetud tee lõhn, värske mee nüanssiga. Kaugemas taustas on tunda tüümiani, lilli, tsitruseid. Looduslik, värskendav, healoomuline lõhn.

Tegelikult suvi on ideaalne aeg tsitruseliste (teadlikumalt- hesperiidi ) lõhnade jaoks. Tsitruseliste eeterliku õli molekulid on äärmiselt lendlevad, neid on eriti raske fikseerida, lõhn selle tõttu ei püsi ning külmas õhus üleüldse ei avane. Hesperiidi lõhnade maine sai kahjustada akvaatiliste hesperiidi meeslõhnade masstiražeerimise tõttu. Tunnen mitmeid parfümeerias huvituvaid inimesi, kes hesperiidi lõhn vaikimisi kannavad maha kui ebahuvitavaid. Kuid mulle need meeldivad! Hästi komponeeritud hesperiidi lõhn on justkui klassikalise lõikega valge särk või klassikalised teksad, universaalse sobivusega. Annick Goutal Eau d’Hadrien kuumal suvepäeval minu jaoks on ideaalne valik. Istun päikesest rammestununa ning järsku tunne, nagu oleksin tervest jõust hammustanud mahlast, üliküpset sidrunit. Ja siis proovinud tema värskendavat hapusust tasakaalustada kergelt mõru vanilje suhkruga. Ideaalne. Vallatu. Jõuline. Lõbus. Toonust tõstev. 

 Minu tsitrus tööks ja kontoriks suveks on Cartier Eau de Cartier Zest de Soleil. Münt, yuzu (mõru mandariin Jaapanist), pansioni vili. Lakooniline, värske, positiivne, päikeseline. Lõhnab nagu inimene, keda elu veel ei ole suutnud mudasse veeretada. Kui oleks vaja soovitada lõhna, millest alustada tutvust tsitruselistega, see oleks üks variantidest. Mõnikord lihtsus ongi hea. Eriti siis, kui lõhn on komponeeritud nõnda peenelt ja maistega.

Kui juba mainisin yuzut, siis tunnistan ülesse- see on minu uus suur sümpaatia. Kortsus nagu paksunahaline ninasarvik kollane mõru mandariin. Tema lõhn- midagi roosa greibi ja magusa apelsini vahel, kui väga tahta, siis võib leida ka mündi allatoone. Ilmselt sellepärast yuzut parfümeerias tihti kasutatakse koos mündiga. Selle suve minu hitt on Parfums d’Empire Yuzu Fou. Alguses see on lihtsalt väga hea, rõõmus, energeetiline tsitrus, bambus ja münt. Kuid mitte ilma asjata Parfums d’Empire on üks mu lemmikutest nišš- parfümeeria majadest, juba südames avaneb Yuzu Fou omapärane iseloom, sügavus, eripära. Lõhnab märja puukoore, raudürdi, lehestiku järgi. See on Mohito  tihedas bambuste metsas. Selle aroomiga te kedagi ei lämmuta, vastupidi- see  on justkui värske hingetõmme umbses kontoris, bürokraatlikus igavuses ja rutiinis. See on justkui Walter Mitty metamorfoos, kui ta ükskord elus julges kuulata end ja oma soove Yuzu Fou sel suvel asendab mulle pisut säästlikuma, kuid siiski väga head raudürdi lõhna L’Occitane en Provence Verbena Sorbet.

Universaalne suvelõhn minu jaoks on Hermes Eau de Gentiane Blanche. Minu jaoks on ta kõige parem Hermes cologne tüübi lõhnadest. Minimalismi geeniuse Jean Claude Ellena looming minu jaoks lõhnab nagu Normandia mõisad- märgade vanade põlukivide, linna, õitsvate vaiguputkade, suure tühja ruumi ning kriidi järgi. Selline tunne, et kuumal suvepäeval siseneksid põldude keskel asetseva üksiku kivikabli õue ning tõmbaksid nina ja kopsudesse lahtistest ustest tuleva jaheduse ja tõsiduse ning õues õitsvate aasa lillede aroomi. Rahu, loomulikus, elegants. Ehtne Hermes.

 

L’Artisan Parfumeur Chasse aux Pappilons. Liblikate jaht. Kõlab natuke jubedalt- nagu voonakeste vaikimine. Liblikad mulle tuletavad meelde ühte esimestest klientidest, kes paaniliselt kartis liblikaid. Kuid lõhn pole sugugi kartust äratav, vastupidi, ta on kerge, mänglev ja lendlev nagu suvine kleit. Või liblikate tiivad. Suve garderoobis on ta just sellepärast, et lõhnab nagu pärnaõied. Ma olen ikka veel otsimas pärnaõite ja märja asfalti lõhnade kooslust. Mitte lõhnata pärnaõite järgi juuli kuus ei ole võimalik (leedu keeles juulikuu ja pärn on üks ja sama sõna- liepa), isegi siis, kui juba mitmeid aastaid elad mitte pärnade alleega end ehtivas Kaunases, vaid kauges põhjamaa pealinna männimetsas.  Nostalgiline Leedu suvede lõhn.

Jean Patou Enjoy. Üks esimesi minu teadlike parfümeeria oste, mis aeg ajalt suviti ilmub taas mu riiulil. See on lõhn, mis main stream austajatele võiks demonstreerida kuidas on võimalik komponeerida morsi taolisi lõhnasid, mis ei ole imalad ega vastikud. Parfümeerias viimase viie aasta jooksul on kaks selget trendi- magusad puuviljade- lillede  morsid ning söödavad, magusad, kondiitritaolised lõhnad. Esimene trend on peaaegu et parfümeerne roppsõna. Kuidas ma ka ei armastaks puuvilju (suvel toitun peaaegu eranditult neist), nende keemiline, imalalt magus, kleepuv nende olfaktoorne väljendus võib sundida loobuda parfümeeriast kui  sellisest üldse. Kuid kahjuks just sellist tüübi „looming“ ongi võitnud peamisi kohti poodide riiulites, kus nad konkureerivad teineteisega oma kriiskavusega ja banaalsusega. Enjoy on sinivereline Patou nooruk, veel alles teismeline, mitte just eriti tõsine ja ennast veel mitte leidnud, kuid ta siiski ei ole vulgaarne plastmassküüntega piiga. Enjoy on kerge, lõbus puuvilja- šipr- temas on tunda mustikat, roosi, mustsõstra leht, vaniljet, patšulit.  See on kerge ja loomulik kohmaka ja keemilise Armani Si variantsioon. Patou lõhnad hiljuti ilmusid ka Tallinna Kaubamaja riiulitest, ja Enjoy’d võin julgelt soovitada esmaseks tutvuseks kaasaaegsete šipridega.

 

Etro Shaal Nur. Viiruk lõhnades mulle väga ja väga meeldib. Kuid suvi ei ole just ideaalne aastaaeg raskete, ilmekate viiruki nootide jaoks.  Kadestusväärne Etro nina (kelle nime Etro ilma asjata varjab) meisterlikus muutis Shaal Nur viiruki kergeks õhuliseks suitsuseks kehaks, mis on läbipõimunud eredate tsitruste, rosmariini, estragoni, veriveri nootidega ja pehmelt hõljub õhus. See ei mingil juhul ole raske orientaalse klassi lõhn- pigem see on meditatiivne fantaasia, kaligraafiline tint, suveõhtu inspiratsioon ja loomingulisus. Samal ajal see on väga stiilne aroom. Kuigi ta ei ole karjub ega pealetükkiv, teda kandes ei jää ma märkamatuks. Minu lemmik lõhn ametlikeks suveüritusteks.

Etro Dianthus on minu uustulnuk. Kuid milline uustulnuk! Tundub, et Tallinna Kaubamaja mingisuguses meeltesegaduses otsustas loobuda Etro lõhnadest. Kuid see on viga! Sest Etro on just selline nišši toodang, mis on lihtsasti arusaadav ka laiatarbe valiku ostjale, ta on suurepäraselt, oskuslikult komponeeritud, ei ole ekstsentriline ega šokeeriv, stiilne. Vaja on ainult esitustööd, lõhnasid tutvustada, sest lõhnad ise on tõesti aristokraatlikult, italiapäraselt stiilsed. Hirmu silmad on suured (ja ahnuse omad- veel suuremad), ja nii  Dianthus ilmus minu riiulil. Nii lõhnavad mu aias kasvavad roosad nelgid ja värskelt jahvatatud kaneelikoor. Tuntavad ka värskelt riivitud ingveri aroom, roos. Dianthus on pehme, naiselik, lilleline aroom, mis ideaalselt sobib sumedaks suveõhtuks, kohtinguks, õhtusöögiks kahekesi või lihtsalt enda peibutamiseks. Dianthus, ehk väikesed nelgid on legendi järgi jumalanna Diana maha jäetud armukeste pisarad.  Meeste pisarad, saate aru? Must have.

 

Etat Libre ’Orange Jasmin et Cigarette  on mõeldud nendeks hetkedeks, kui on vaja pisut ekstsentrilisust, vallatust või lihtsalt tunda end erilisena ja mitte sugugi James Bond’ist vähem kütkevana isikuna. Tubakas ja jasmiin. Jasmiin ja tubakas. Kuigi ma ei suitseta, tubaka noodid parfümeerias mulle väga meeldivad. Minu jaoks tubaka lõhnal on teatud võlu, kütkestav ükskõiksus, laisk üleolek. Antud lõhn on äsja alustatud suitsu lõhn, ümber on jasmiini põsas ja kergelt kuivanud niidetud muru. On ka natuke lämmatavaid noote- et ei oleks igav. Ühe sõnaga, lõhna igavaks nimetada ei saa, ta ei ole soovitatav hästi kasvatatud ja oma mainest hoolivate isikutele. Kuid hullumeelseks peoks või niisama õhtuks lõbusas seltskonnas ta sobib väga hästi- nagu sukk ja saabas.

Ilmselt märkasite, et mu suvine garderoob on väga ühekülgne. Ürdid, tsitruses, paar lilleõit. Suvel kõik on lihtne. Nagu õue jäetud liivased sandaalid või mändide vahel vaikselt kõikuv kirev võrkkiik. Ei mingit pinget, ei mingeid plaane. See kõik on veel tulemas. Sügisepoole. Kuid praegu olgu pööraselt lõhnavad hiigelsuured jasmiinipõõsad akna all, rabas küpsevad murakad, ei tea kust magamistoas ilmunud rannaliiva hunnikud ja King Crimson passaažid tähtede ja kõrgete mändide all. Olemise talumatu kergus.