Viimased aastapäevad sulavad nagu või kuumal pannil. Juba
algas count down- on jäänud loetud
tunnid Vana Aasta lõpuni. Ja siis algab uus- parem, helgem, edukam. Sest alati,
kui hea ka poleks, saab olla veel parem. Oluline on oma selget lootust nagu
linnu puurist lasta välja ning mitte takistada teda tõusmas vabalt ja lendamas
kõrgel.
Uue Aastaga tuleb uus lootus. Ja mis siis, et see aastate
piir on ainult sümboolne, kõikidel meil on geenidesse sisse kodeeritud uue
sündi ootus. Ja lootus, et viimase kellalöögiga kõik muutub justkui Tuhkatriinu
muinasjutust (ainult et muidug
i meile soodsas suunas).
Enne kui lasta oma ellu sisse uued voolud, tuuled ja
tõmbetuuled, peab laskma vabaks kõigest mis ei ole enam vajalik. Või lihtsalt
on juba läbitud etapp. Ebaaktuaalne. Tekitada vaba kohta sellele, mida niiväga
loodame. Klaarida oma sisemisi (ja mitte ainult) arveid, viia tasakaalu elu
bilansi pooled ja seda, mis on üle ja segab tasakaalu, ära anda teistele-
nendele, kellele vaat et pisar silmas kuidas seda kõike on praegu vaja. Üle
võib olla kõige kummalisemaid asju, tihti ka selliseid, millest loobuda on
raske ja ebamugav- kunagi armastatud inimesest, kunagi vaimustust pakkunud
tööst, kunagi võluvaid, kuid nüüd enam mitte liigutavatest lõhnadest
(kasukatest, käekottidest, maalidest- võite ise seda rada omamoodi jätkata).
Sest võib olla just neid asju on kellelegi maailmas nüüd vaja nagu lonksu
värsket vett, kuid meie, igavese flux’use
ohvrite, tee juba keerab teises suunas, sillutis on juba teistsugune ja see,
mis kunagi oli kallis ja suure kirega saavutatud või soetatud, võib muutuda
kuldseks ketiks vabaduse ihkavate jalgade peal.
Champagne!
In victory one deserves it; in defeat one needs it, ütles Napoleon. Ta oli teadja mees.
Šampanja klaas Vana Aasta ööl on justkui teelahk mineviku ja
tuleviku vahel. See on punkt, millega lõpeb vana lause, olgu kuitahes armas, ja
algab uus, mis võlub meid teadmatusega. Klaas šampanjat on võlupulk, mis aitab minna
teadmatusesse rõõmsalt, lõbusalt ja lootusega.
Minu jaoks šampanja ja tema lõhn kannavad sees peomeeleolu,
naeratusi, säravaid silmi ja inspiratsiooni. See on rõõm ja nauding, mis tuleb
mitte ainult joogi maitsest, vaid tunnet, kui lööd klaasid kokku armaste
inimestega, vaatad nende silmade sära ja ütled nendele NEED SÕNAD, mida õigupoolest
võiksid ja peaksid nendele kordama iga Jumala päev, kuid nii tihti neid veel
sündimata neelab Igapäevase Olme Koll.
Uut Aastat ja uut lootust tahan kohtuda kaine, mitte
valutava ja hästi kammitud peaga, seega kurikuulsaid mulle naudin mõõdukalt,
küll aga asendan osa neist nende parfümeerse fantoomiga.
Tehniliselt šampanja noodid on mängulised, mullitavad
aldehüüdid (nende ere näide on Chanel Nr
5, eriti Eau de Toilette versioon).
Juba mitmes aasta minu šampanja lõhnavalik on ilmne, see on Yves Saint Laurent „Yvresse“. 1993 aastal
Yves Saint Laurent moemaja ja nina Sophia Grossman tõid turule lõhna, mis
kandis parimatele traditsioonidele vastavat nime- „Champagne“. See tekitas meeletu kära. Prantsuse veinide
tootjad andsid moemaja kohtuse (bränding!) ning aroomi nime tuli muuta. Uueks
nimeks sai Yvresse ja nii ta on tänapäevani tuntav laiale avalikkusele. Kuid
parfümeeria entsüklopeediates on alati välja toodud ja algne nimetus ning tänu skandaalsele
nimevahetusele lõhn sai nii tuntavaks, et turustajad siiani võiksid kadestada
nii õnnestunud mastaapset reklaamikampaaniat. Kuid just Yvresse ei vaja ka erilist reklaami, nad on niigi uskumatult head-
nendes on šampanja mullide lõbusus, mängulisus, hapukas puuvilja nootide baas,
dünaamilisus. See ei ole mingi Törly,
see on šampanja, must kokteili kleit ja lõbus pidutsejate müra. Tõeline vana
aasta pidustus ja selle tuju.
Minu lemmikud šampanjad on Extra Brut, non dosage- kuivad, teravad, nende mullid pea et lõikavad suud nagu
pisikesed noaterad. See ei ole harilik peojook, nende maitse pole kohane
massidele. Nendele omane nõelu meenutav mullide terasus ja kristalne läbipaistvus
tihti lausa šokeerib magusamate kihisevate jookide austajaid. Sellist šampanjat
on hea juua kahekesi, mõtte- ja maitsekaaslasega, lähedase hingega, kellega
oled ainult sina, tema ja šampanja. Inimesega, kellega ei pea kartma paljastama
teravaid nurki. Parfümeerne sellise jooki vastand on Molyneux
„Quartz“ (eriti, vana, vintaažversioon)- sambla, aldehüüdide, nelgi noodid
on teravad nagu nõelad, halastamatult kuivad ja samas väga elavad.
Kvartsitaoline selgus ja teravus.
Mahedam parfümeerne vastand (kui Quartz tundub liiga kuivana, teravana, vanamoodsana )- Chanel Cristalle Eau de Toilette, veelgi
mahedam- Chanel Cristalle Eau Verte.
Esimene aroom väga ilusasti paneb kokku aldehüüde, bergamoti, hüatsindi,
tsitruseliste kooslust, teine aroom- värskeid, kargeid, mittemagusaid rohelisi tsitruseliste, jasmiini, magnoolia
noote.
Kui teile meeldib magusam šampanja või tema noorem vend
poolmagus vahuvein, tasuks otsida aldehüüdide ja puuviljade kooslust. Magusamat,
mullitavat, kihisevat ja säravat kuldse jooki oma iseloomu järgi meenutab YSL „Cinema“. Siin pole aldehüüde, kuid
mandariini magusus, mandliõite ja vanilje kooslus on elav, särav ja
tähelepanuäratav- just nagu ääreni täis kihisev šampanja bokaal.
Natuke väljapeetum vastand oleks Van Cleef & Arpels
„Collection Extraordinaire Precious Oud“. Moodsa agaripuu noote minu
nina siin ei leia haisugi, kuid vanilje, orhidee, aldehüüdid- ilusad, selged ja
super hästi kokku pandud. See on magusam kihisev jook, mida juuakse rõõmsas,
mitte ametlikus, kärakas tuttavate seltsis.
Ehk kõige luksuslikum magusa kihiseva joogi parfümeerne
alternatiiv on sellel aastal loodud Viktoria
Minya „Hedonist“. Nimi ütleb kõike- see on kõige parem moodne kihisev jook,
mida juuakse kohe hommikul, veel öisest möllust soojade patjade peal, ainult
siidist ööbluusi saatel- parimal juhul J
Tehniliselt see on osmantu, abrikoosid,
rumm, tubakas, kuid praktiliselt- kõige ehtsam dekadents. See on šampanja ilma
mõistuse, mõõdu ja piirideta- selline, millist joovad kõi, isegi karsklased ja
haavandihaiged.
Minu isiklik lemmik- Vero
Kern „Mito“ on piiräär šampanja ja valge kuiva Soave
veini vahel. Mito ehk kõige rohkem
meenutab väga hea kvaliteedi Processot,
näiteks Superiore Cartice-. Vähem atmosfääre, mitte nii teravad mullid,
kuid ideaalsest tasakaalust ohkab karget jäiselt kristalset jahedust. Mito noodid- tsitruselised, galbanum
(ferula), sammal, hüatsint, magnoolia (sarnane koostis on ka Chanel Cristalle’l) . Minu jaoks nii lõhnab klassikaline Itaalia,
lõunapoolik keskaegses piazzas, kivipurskaevu
juures, kus õitseb ka üksik sidrunipuu- ja klaas jäiset Proseccot hea raamatu
kõrvale. Ideaalselt kuiv, ideaalne tsitruseliste ja roheliste nootide tasakaal.
Samblanoodid rikastavad lõhna pea et kivise, loodusliku realismiga. Ja see
paigal püsimatu dünaamilisus- see ei ole noore vasika rabelemine, nii
dünaamiliselt, sihipäraselt, filigraanselt ja graatsiliselt liigub professionaalid,
kes suurepäraselt tajuvad iga oma keha lihast ja kõhre.
Edukat Vana Aasta šampanja valikut! Valige sellist, mis
peegeldaks teie tuleva aasta ootusi ja lootusi. Sest ju öeldakse, et hea algus-
pool tööd tehtud. Olgu teie esimese Uue Aasta öö lõhn maagiline ja saatku see
teid terve aasta!
Las kolk kauni õde- Edu, Armastus, Õnn, saadavad teid terve
aasta. Ilusat Tulevat Aastat!
 |
| ettevalmistus 2014 saabumiseks- Rutalt |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar