Tuli aasta kõige lühedamate
päevade aeg.Päevade, mis sähvivad nadu säded ja kustuvad ilma, et oleksid
jõudnud mõista nende leegi. November. Müstiline kuu, mil pimedus teeb oma
silmad pärani lahti ja neid pilgutamata vaatab hinge kaevude sügavusse. Ja hing
hakkab laulma. Vaikselt, sumeda häälega. See on džäss, ehtne, sügav muusika-
see isegi pole muusika, vaid meie hing nõnda, inimesele kõige arusaadavamas
keeles, kõneleb meiega (uskuge või mitte, artikli hakkasin kirjutama novembri
keskel, aga olude sunnil avaldan alles praegu).
November
on tumedate, sügavate toonide kuu. Sügavate, hüpnotiseerivate lõhnade kuu.
Unesse uppuva maa, raske plii värvi taeva, tarretava surmvaikse ilma kuu.
Loodus ohkab oma viimaseid hingetõmbeid ja valmistub talveuneks. Või surmaks-
kuidas keegi valib seda näha. Ainult see kummaline loom, inimene, süütab
valguseid, pidutseb, lööb lärmi- kõik selleks, et summutada aina tugeneva hinge
laulu.
Selle kuu noodiks valisin põrgulikult tumeda, sügava, veniva
patšuli. Valisin, sest kaasaaegses parfümeerias
patšuli on üks sagedamini
kasutatavaid noote. Kui IFRA (Rahvusvaheline Parfümeeria Asosiatsioon)
praktiliselt keelas sambla ekstrakti kasutamise- ja sambla ekstrakt on üks
peamisi šipri koostisosasid- parfümeerid hakkasid otsima, kuidas säilitada šipri, kõige
ülimat parfümeeria klassikat. Üks
kõige õnnestumaid variante oli patšuli
kasutamine baasnootides. See ei tähenda, et varem patšulit kasutati
vähe, kaugel sellest, kuid tänu modernse šipri
sünnile patšuliga tutvus ülimalt lai parfümeeria kasutajate ring.
Kuid mis on see
patšuli? Tamili keeles see tähendab „roheline leht“. See on Kagu Aasiast
pärit keskmist kasvu mündi perekonnale kuuluv väiksemat kasvu põõsas (lot. Pogostemon
kablin), mis XIX sajandil tänu Napoleon Bonapartile Siidi Teed mööda jõudis Euroopasse. See,kuidas patšuli jõudis Euroopa aristokraatideni, on
üpris huvitav. Ei jõudnud mitte taim ise, vaid tema aroom. Nimelt toodi
Euroopasse imekauneid idamaiseid salle, mis välkkiirelt levisid laiskleva
Euroopa aristokraatide vahel. Selleks, et kaitsa sallide kandjat puutukate
hammustustest, salid aga olid lõhnastatud patšuli õliga. Lõhn oli eurooplastele
tundmatu- salid lõhnasid märga mulda, tärkava taimestiku, magusate eksootiliste
vürtside järgi. Ja mitte keegi ei teadnud, mis see on, mis lõhnab niimoodi. See
idamaine salapära aga tekkitas nõudlust ja lõhn sai meeletult populaarseks. Ainult
et eurooplased endiselt ei teadnud ei seda, mis lõhn see on ega kuidas seda
saada. Idamaadel patšuli aga oli laialt levinud ja tema õli kasutati putukate
peletamiseks. Idamaa šamaanid ja teadjamehed kasutasid taime võimu
seksuaalsuse ja maise heaolu rõhutamiseks. Nemad uskusid, et maa järgi lõhnav
patšulil on võime juurde tõmbama kõike, mis on vajalik maiseks eksistentsiks
füüsilisel tasandil. Patšulit kasutati afrodiziakina naiste seksuaalsuse
äratamiseks. Võib-olla tänu temale
omastele šokolaaditaolistele nootidele?
Patšuli efektiivselt rahustab ärritatud nahka ja ravib
kroonilisi nahahaigusi- psoriaasi, allergiaid jne. Müstikud teavad, et tema
sügav, tume ja veniv lõhn temale omaste madalate pooltoonidega on võimeline
vaigistada lõputu mõistuse dialoogi ja soodustab sisemist vaikust. Pole siis
ime, et mitmes lõhna renessanss toimub just praegu, meie ajal, kui pidev
mõistuse dialoog hakkab ähvardama psüühilist tervist.
Patšuli õli oli ülipopulaarne hippide ajal, see oli
nagu otsene sild idamaa kultuurile. Just tänu hippide ajastu assotsioonidele
paljud kaasaaegsed inimesed ja korraliku elu pooldajad pelgavad patšuli
aroomi. Ilma asjata… Patšuli on üks
universaalsemaid noote, mis sobib pea kõikide teiste lõhnadega- puuviljade,
roheluse, tsitruseliste, lillede, vürtside aroomidega. Patšuli on nagu tume taust, mis aitab avaneda
ja rõhutab kergemate lendlevate aroomi molekulide ilu. Ta on nagu orkestri
tagapingil istuv tuubamängija, keda ei ole eriti hea näha ega kuulda tema poolt
mängivat meloodiat, kuid ilma temata viiulid ei kõlaks pooltki nii tundeliselt,
klarnetid ei ei vidistaks nii elusalt ja isegi arfi meloodia ei oleks nii võluv.
Patšuli oli nurgakivi modernsetele šipridele. 2010 aastal
IFRA praktiliselt keelas samblaekstrakti kasutamist parfümeerias, motiveerides
oma otsust potentsiaalselt allergiat tekitava samblaekstrakti mõjuga. Maailm on
ikka kummaline- ajal, millal vorstides ei pruugi leiduda liha, kuid on tulvil
sünteetilisi aineid, tuleb kaitsta inimkonna allergia eest, keelates looduslike
toodete kasutamist ja asendades neid mitte nii väga ohtlike keemiliste
ühenditega. Tuleb ainult loota, et toidutööstus ei võta õppust parfümeeriast ja
keela näiteks rukkijahust leiva küpsetamist. Kuid samblaekstrakt šipri
tegemisel koos bergamoti, ambraga ja/ või muskusega , on üks peamisi
koostisaineid, mis moodustavad šipri baasi ja on põhjus, miks šipr on šipr. Ja
šipr on parfümeeria kõige klassikalisem klassika. Nii parfümerid jäid ilma oma
ühest peamisest instrumendist, nagu kirurgid skalpelita. Tuli eksperimenteerida
ja otsida, millega saaks asendada samblaekstrakti ja edukalt fikseerida
lendlevaid algus ja südanoote, samuti asendaja pidi peegeldama šiprile omast
kibedust. Kuningas oli jäänud ilma kroonita, ja tuli uut krooni kiiresti looma
asuma. Kõige efektiivsemaks asendajaks osutus tume patšuli. See oli oluline
pööre nii šipride kui ka parfümeeria ajaloos. Patšuli sai kindla koha laiadel
poodide riiulitel.
Patšuli õli saadakse tema lehtedelt. Korjatakse ülemistel
võrsetel kasvavaid lehte koos varsega, neid kuivatatakse, hiljem lehte
nopitakse ära ja fermenteeritakse. Siit algabki kunst- fermentatsiooni
protsessi jälgib ja juhatab inimene, ja tema hoolikusest, silmade teravusest ja
nina tundlikkusest sõltubki distilatsioonile mineva materjali kvaliteet.
Sarnaselt teelehtedele ühest ja samast taimest saab valmistada väga erineva
kvaliteetidega jooke. Nii ongi väga võimalik, et kui nuusutate 10 erinevat
pudelit patšuli õliga, teie nina tunneb 10 väga erineva aroomi (mul on nii
juhtunud). Ja kümnet saab vist asendada koguni sajaga. Patšuli õli on väga nüansirikkas,
tas võib tunda rohelust, taimseid nüansse, märja mulla tummisust, balsaamsust,
magusust (mille tase võib jällegi väga erineda). See on nagu meega- iga
mesiniku meepotist tulev lõhn on sootuks erinev. Nii on see ka musta meega- patšuliga.
Mitte kõige parema kvaliteedi patšuli õli võib lõhnata märja põrandalapi,
koppituse ja vanuse järgi. Kui olete kokku puutunud just selliste lõhna
nüanssidega, ära kiirustage patšulit maha kanda, lihtsalt võtke teadmiseks, et
teie kätte sattunud toode kvaliteet ei ole kiita. Kvaliteetne patšuli õli annab lõhnale niisugust sügavust,
et raske on seda kirjeldada. Nagu teie ees avaneks maa kogu oma varadega.
Nagu mainisin, patšuli
väga hästi sobib kokku pea kõikide muude nootidega. Allpool kirjeldan mõningaid
klassikaks kuulutatud ja/või minu lemmiklõhnasid.
Patšuli ja
tsitruselised
Selline
kooslus kompositsiooni poolest on tihti lakooniline- mõrkjad tsitruste noodid
maasarnases, märga mulda lõhna meenutava patšuli taustas. Värskuse annus on
kindlustatud, lõhn aga on mitte ainult süütu värske vedelik, tänu baasnootidele
ta püsib oluliselt kauem ja tal on omapärasust, stiilsust.
Suurepärane
näide- Guerlain Acqua
Allegoria Pamplelune. See on praktiliselt greibi monoaromaat, kuid tänu patšulile
lõhn ei ole pelgalt karge tsitruseline tuuleke, vaid rohkem meenutab mõrkjat,
pehmet, greibi mahlaga läbiimbunud greibi koort. Olen kuulnud kommentaare, et
see on „higine“ greip ja pean tunnistama, et mõningate inimeste naha peal lõhn
avaneb just nii- värskelt kibeda higina. Kuid nendele, kellele meeldib greip ja
tema pehme kibedus, tasuks lõhnaga tutvuda- see on ehtne ergsuse ja töökuse
generaator.
Tõeline selle allagrupi päärl
on
Les Exclusifs de Chanel 31 Rue Cambon.
See on
legendaarse e Coco Chanel ateljee aadress.
Chaneli
ateljee lõhnab piprase ja iirise tolmuga pehmendatud bergamoti ja patšuli kompositsiooniga. Ilus,
aristokraatlik ja lakooniline- mitte liiga palju ega vähe. Kui otsida
ikonoklastilisi parfümeerse minimalismi näiteid, siis 31
Rue Cambon on
just selline.
Legendaarne
šipr Mis Dior ilma patšulita ei oleks üle elanud IFRA
leidlikust. Peale sambaekstrakti keelustamist Mis
Dior muutus
äratundmatuseni, aldehidide, sambla, galbanumi ja
nartsiside kooslust asendas patšuli ja mandariinid. Kuid siiski…ka
uuel Mis Dioril on oma austajate ring ja ta on
täiesti tähelepanuvääriv lõhn.
Patšuli, puuviljad ja marjad- šipr on surnud,
elagu šipr!
Juba mainisin, et peale samblaekstrakti kasutamise
keelustamist, patšuli oli peamine ravim šipri elustamisel. Kuid varsti parfüümerid
said aru, et patšuli sobib ennamaks, kui ainult klassikalise šipri
säilitamiseks. Parfüümerid hoogsalt tegelesid modernse šipri, patšuli ja
puuviljade, patšuli ja lilleliste nootide, kompositsioonidega. Nendel ei olnud
klassikalise šiprile omast teravust ja kibedust ja see parfümeerne žanr
suurepäraselt sobis nooremate tarbijate turule.
Aastal 2001 Chanel
nina Jacques Polge tõi turule Coco Mademoiselle. Tõenäoliselt esimest
korda oma ajaloos Chanel keeras oma
moe ja parfüümi maja rooli uues suunas- lõhn oli orienteeritud noortele. See on
mahlase apelsini, roosi ja patšuli kompositsioon. Värske, optimistlik ja
laitmatu Chanel kvaliteediga lõhn
päris suurt tunnustust ja edu. See oli kõnekas märk turule, et noorte turg on valmis
ka muuks, kui suhkrusteks ja banaalseteks vedelikeks. Et stiil ja noorus ei ole
ilmtingimata mööda minevad nähtused.
Dior moemaja ja Christine Nagel aastal 2006 tutvustasid
eriti huvitavat ja lõbusat maasikate, pop corni ja patšuli nootide
kompositsiooni Mis Dior Cherie. Lõhn
oli suunatud noorematele klientidele, kes küll ei imetle hippide aegu, kuid
siiski ei taha lõhnata eriti rangelt. Lõbus lõhna koloriit siiski ei tee
kompromissi kvaliteedi osas, lõhn on realistlik, mitte liialt magus, maasikate
lõhn, võine pop corni rööst ja kergelt „must“ patšuli sobib hästi noore,
dünaamilise ja teadlikult omapärase noore naise imagoga. Ju on teatud tüüp
inimesi, kelle nägu, vaatamata kortsudele, on lapslikult lustlik ja lõbus.
Patšuli päästis kindlast surmas ja imeilusa šipri- YSL Yvresse, loodud selleks, et
peegeldada vahutava šampanja lõhna. Tänu patšulile Yvressi reformuleeriti ja
saab, kuigi muundatud kujul, nautida üleküpsete virsikute ja mängulist kihisevat
šampanja mullide lõhna. Suurepärane elegantsi ja elususe, vilguse kooslus- lõhn
on võimeline ka kivisse elu sisse puhuda.
Annick Goutal Mon
Parfum Cheri, par Camille ülimalt hästi peegeldab 30ndate retro stiili. Just
selline lõhn tuli ette lugedes „Suurt Gätsbyt“ (või lugedes samanimelist
filmi). Patšuli, üleküpsed ploomid, kannikate puudrilisus- see on kahtlemata
retro retro retro! See on hämarad toad, šampanja hommikusöögiks, friseeritud
bob stiili juukselõikused, avara seljaga kleidid, ümara ninaga kontskingad,
nabani ulatavad pärlikeed ja fokstrott.
Patšuli ja puuviljade
kooslusi on palju ja erinevaid, nende kohta võiks eraldi raamatu kirjutada.
Minu isiklik favoriit on Kerosene Fields of Rubus. See on mahlased, ehtsad, suus sulavad
vaarikad, mahlast pungil tumedad ploomid ja mõru tume šokolaad tubakaga. Patšuli
siin avaneb sügavates tumeda mõru šokolaadi toonides. Ei ole midagi lisada-
kunstiteos. Kui juhtute seda aroomi kuskil nägema, võtke silmad kinni, ja kui
ei meeldi- ma kindlustan teile kokkuostu.
Patšuli ja lilled
Lillede kuningana roosi ja patšuli duett on absoluutne
klaasika, mis ei mahu aja ega moe raamidesse. Tumedad, palsamlikud patšuli
noodid ideaalselt toovad välja roosi ilu, sensuaalsust ja graatsilisust. Patšuli
taustal roos avaneb oma kogu värvigaamas, kõige madalamatest nootidest
kosmilise mezzosopranoni. Patšuli ja
roosi kooslus on samasugune klassika, nagu kalamari ja šampanja, väga raske on
välja tuua ainult mõningaid lõhnasid, sest paljud neid väärivad tähelepanu.
Atelier Cologne Rose
Anonyme- see on roosi ja kuiva,
mõrkja patšuli, tema puisete pooltoonide ja aspektide dialoog. Mitte vähematki
magusust, lõhn on väga kuiv ja natuke kummaline. See ongi ahvatlev. Selline
mitte tavaline, omapärane lillelisus ei jää märkamata. Lakoonilisus ja
asjalikkus koos salapäraga- see on universaalne kombinatsioon.
Ehk kõige tuntum roosi ja patšuli kompositsioon on Christian Dior Midnight Poison. Originaalne
aastal 2007 turule toodud lõhn (mitte hiljemad Elixir ja Extrait
flankerid) on sügav, õrn, ahvatlev roosi ja patšuli duet, vürtsitatud
bergamotiga ja kaunistatud õige väikese vanilje nüanssiga. Lõhn on väga
tundeline, naiselik ja loomulik, elegantne, puudub suhkrutaoline magusus (magusate
lõhnade austajad proovige Elixir ja Extrait variante), peenelt rõhutatud patšuli
puised nüanssid.
Estee Lauder Knowing
kuulub klassikaliste lilleliste šipride hulka – patšuli koos aldehididega ja
samblaekstraktiga siin loob tõsist, teravat tausta, milles aeglaselt avaneb
külm, piprane roos. Lõhn on väga intellektuaalne, terav, stiilne, suurepäraselt
sobib range riiuetusega ja tumedaraamiliste
kandiliste prillidega. Ei mingit magusust, roosat mannat. Tõsine, sügav,
kompromissitu I mean it lõhn.
Teine väga ilus klassikaline roosi ja patšuli šipr on Sisley Soir de Lune. Jällegi- sammal,
patšuli, roos, piprad, kuid puudub aldehididest tingitud teravus. Soir de Lune roos on mesine, patšuli-
palsamlik, meenoodid on siin pea et ilusamad, mida on üldse võimalik leida,
baasnootidest ohkab ürdiliköör.
Juliette Has a Gun Lady
Vengeance samuti paneb kokku roosi ja patšulit, kuid lõhn on oluliselt
modernsemas stiilis ja dünaamilisem, kui varem mainitud lõhnad. Lisaks on
kasutatud muskust ja modernset Iso E Super ja ambroksani. See roos on
tumepunane, kuid tähelepanu kõidab mitte nii väga tema rikkas õis, kui okad.
Patšuli noodid on külmad, õlised, sünged, kuid üldine mulje on väga seksikas!
Sellist lõhna võiks kanda James Bondi tüdruk või naiselik pikapatsiline rokkar (naisrokkar,
mõistagi).
Minu isiklikud roosi- patšuli lemmikud on Robert Piquet Calypso ja Maison Francis Kurkdijian Lumiere Noir.
Calypso on vaikne, nahale lähedal
püsiv roos, mõrkjalt magus, alles avanev roosiõis, ta just nagu alles ärgaks.
Taustaks on ülimalt luksuslik pehme sametnahk ja must, suitsune patšuli –
suurepärane taust, et välja tuua roosi imelist õrnust.
Lumiere Noir- habras,
läbipaistev roos pimeduses. Roos, patšuli, narcisus, köömned. Nii lõhnas
Margarita, kui ta kohtas oma Meistrit. Armastuse lõhn.
Revolutsiooniline patšuli
Kahtlemata see on kurikuulus Thierry Mugler Angel. Lõhn ei võta ohvreid ega jäta ükskõiksena-
aastal 1992, poliitiliselt korrektsel ajastul, ninad Oliver Cresp ja Yves de
Chirin tutvustasid vanilje- šokolaadi- patšuli pommi. Angeli lõhn on nii tugev ja magus, nii šokolaadiline, kleepuv ja kompromissitu,
et võimatu temale mitte reageerida. Paradoksaalsel kombel Angelist ei saanud hetkelist müügihitti. Liiga uudne, kummaline ja
harjumatu. Kuid Mugleri moemaja ei
andnud alla, jätkasid reklaamikampaaniaid ja 3 aasta pärast (parfümeeria
mõistes see on terve igavik!) Angelist sai
nitte ainult müügihitt- tema liigitati parfümeeria klassikaks, kuna ta pani
alust uuele parfümeeria trendile. Angeli
edu tingis ja tähendas gurmaanilike, söödavate lõhnade võidukäiku algust-
see trend kestab tänapäevani.
Kui teie veel ei tunne Angelit,
armastate magusat šokolaadi, karamelli ja vaniljet, ei karda tugevaid, ergsaid
aroome- teil on paras aeg saada tuttavaks.
Patšuli julgetele
Nendele, kes ei karda sügavust ei pimedust, ei jaga maailma
mustaks ja valgeks, inimesi- headeks ja pahadeks ja lõhnasid- lõhnavateks ja
haisvateks, pakun tutvuda patšuli ja vürtside kompositsioonidea ja patšuli
monolõhnadega. See žanr reeglina pole mõeldud masstarbimiseks- siin on palju
sellist reaalsust, mis peseb maha meie roosade illusioonide dekoratsioonid ja
meelitab päevavalgele (hüva veel, et need päevad praegu pole midagi nii väga
valged) meie salapärasemaid, kõige rohkem peidetud ja kõige vähem lihvida saanud
meie isiksuse jooni. Jung seda nimetas varjuks. Mina nimetan seda reaalsuseks.
Clinique Aromatic
Elixir (loodud aastal 1971) ei ole nõrganärvilistele. Lõhn on
klassifitseeritud lillelise šiprina, kuid lilli iseäranis on siin raske leida,
domineerivad patšuli, vetiver, viiruk ja sammal. Kui juba lill- siis ainult
teravalõhnaline nelk. Püramiidis on välja toodud ja tagasihoidlikud karikakrad,
kuid minu nahal neid neelab alla tohutu erinevate ürtide hulk. See on maagiline
lõhn, lõhn nõiale- nii lõhnab suur lihvimata
puidust kirst, kus on sajandeid hoitud ja kuivatatuid ürte, konnanahasid,
varese silmi ja muud sarnast. Lõhn on terav, sügav, väga võimas, palsamlik ja
totaalselt nõiduv. See on ehtsamast ehstam ürdide tõmmis ja poleerimata puit.
Tunduvalt õrnem variant on Chanel Allure Sensuelle. Patšuli, vanilje ja vürtsid siin loovad
intiimse, pea et kehalise aroomi aura. On tunda õrnaid roosi ja mahlaseid
virisiku noote, kuid lõhn on siiski eranditult patšulist, vürtsidest ja
vaniljest. Intiimne, soendav, võrgutav. Selline, millist on vaja pimedatel
talveõtutel.
L’Artisan Parfumeur Patchouli
Patch- patšuli monoaroom kergete aniisi, vetiveri, köömne nootidega. Tume,
külm, sünge patšuli. Ja sügav nagu kõige sügavam kuristik. Või akendeta
kivikelder. Alternatiivse monoaroomina võite proovida Etro Patchouly.
Minu isiklik lemmik on Jovoy
Paris Psychedelique. Tume, magus, tihe, suitsune patšuli ja ambra. Lõhna
algus on sünge, külm, märg ja hallitanud patšuli ja tasapisi, vaikselt,
aeglaselt lõhn muutub soemaks, magusamaks, hubasemaks, justkui peale
jalutuskäigu metsas kõige halvema ilma saatel istuksid maha kamina juures ja
jooksid teed brändiga, tundes, kuidas kehas järjest suureneb ja laieneb soojus.
Vaevu tajutav roos, viiruki suits- ideaalselt valitud noodid selle sügava,
toorelt sensuaalse, animalisliku, müstilise ja ebareaalse lõhna jaoks.
Kasutades selle aroomi tunnen end nagu must kass, mis aeglaselt sirutab end
kamina ees.
Lõpetuseks- ülatus, Drogas kaupluses leitud Novaya Zarya Zolotaya Patchouli. Kaunis
patšuli ja ambra kooslus, kaunistuseks mahlakas mandariin, suitsuploom,
heliotoop. Lõhn on tõeliselt kuldne, embab kui parim kašmiiri sall ja soojendab
justkui seespoolt. Suurepärane lõhn tagasihoidliku hinna eest. Õige asi meie
külmade, rõõskete talvede jaoks.
Millised on teie lemmikud patšuli lõhnad? Milline patšuli
teid „liigutab“?
**********************************************************************************
…Öö sume hääl on
kuuldav ainult kurtide kõrvadega …
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar