Kolme Kuninga päev. Mööda murduvat jääd.

Tuli kolmekuningapäev ja on aeg kuningatele anda aru möödunud 2014 aastast- ja samuti ka teile, kanatlikud lugejad, kes veel ei ole allistunud mu blogis valitsevale letaargiale.

Tahaksin öelda, et aasta möödus nagu hirv, lendas mööda nagu põhjamaine lumetorm... Paraku. Aasta 2014, mis algas nii sooja ja kevadise esimese aastapäevaga, minule oli piinavalt, nüristavalt, läbipäästmatult veniv- aasta, mis pani proovile mu elujäämise ja koos püsimise oskust. Sest on oluliselt kergem ümber häälestada ennast elujäämisele ekstreemsetes tingimustes, siis, kui pead mobiliseerima kogu oma jõudu, võitlema, püüdlema eesmärgi poole, muutma kursi vastavale muutlikule keskonnale. Kuid elujäämine sisseimeva soo tingimustes sarnaneb seismisele õhkõrna, praguneva jää peal, kus tardud nii, et isegi ei julge hingata- ja see on tõeliselt ekstreemne katsumus. See kohutavalt hirmutav sõna- ootus. Vähemalt minule. Panen endale kirja rasvase plussi selle eest, et jäin ellu ja ei heitnud lootust (selline kiusatus aga oli pea et igas päevas), põletan ära eelmise aasta kalendri ja edasi- helgesse tuleviku.

Kuid õige on ka see, et igas halvas on osa head. Niisis, heast aastal 2014.

Aasta tegu. Jätsin selja taga sünget ja koormavat kui kaelas rippuv veskikivi tööd ja avasin ust teadmatusse. Teadmatus siiani vahib mind ja mina vahin vastu, kuid kuidas ka ei oleks, see on tee uutele jahimaadele, võimalustele ja soovide täitumisele, mitte unelev igapäevane langemine nõdrameelsusele. Terve maailma värisejad jänkud, ühinege!

Aasta elamus. Viimane vana aasta öö metsas mere ääres ning roosa kumana sädelev talveöö taevas. Looduse, tema kujude, lõhnade ja häälte kaunidus on kirjeldamatu ning on amendamatu vitaalsuse ja inspiratsiooni allikas. Best things in life are free ütles keegi. Ja tal oli õigus.

Aasta avastus. Uued ja uuesti avastatud vanad sõbrad. Ja imelised Vero Kern aroomid.

Niisis, aasta parfümeeria maja on Vero Profumo. Nende lõhnad ülatavad tajutava reaalsuse küüni- lendlevad, komplekssed, ootamatud traditsioonilise ja täiesti uue lähenemise kombinatsioonid. Hea maitse absoluut ilma mehkerdamiseta kaasaaegsele kriiskavale maitsetule moele, ning samal ajal- kunstniku esteetilise taju teravus, mitmekülgsus, detailideni täiustatud kompositsioonid. Ainuke mind painav probleem on see, et aroomid on niivõrd isiksused, nii väga ergsad ja huvitavad, et mul endal on raske valida, mis on see lõhn, mis alustab Vero Kern dünastiat mu lõhnade riiulil. Minu süda vaikselt tuksub Kiki Eau de Parfum ja Onda extrait de Parfum nimede rütmis.

Aasta reetmine- Hermes. Ma olen suur Hermes lõhnade austaja, minu jaoks selle maja aroomid on igati universaalsed ja sobivad igal ajal ja igal pool. Vähe sellest- mitte just eriti arvukas sellel aastal välja antud uute ja heade lõhnade nimekirjas on terved 3 Hermes lõhna (vt. allpool). Kuid vaatamata sellele möödunud aastal Hermes flakoonid seisid puudutamata mu riiulil ja vaikselt jalgisid, kuidas ma suplen ahastuse ja tegevusetuse soo sees.  

Möödunud aastal kõige tihedamini kasutatavad lõhnad olid Ormonde Jayne Champaca, Cerruti Image, Parfumerie Generale Jardins de Kerylos- selge pööre kergete, harmooniliste, kargete, toetavatre, lähedal naha ümber püsivatele, minimalistlikele lõhnadele. Ei mingit ekstsentrilisust! Kui jääb puudu energiast, tugev, ergas ja väljendusrikkas lõhn võib väga valusasti tuletada meelde, kui tühjas ja rässitud olekus ise oled. Erksamate hetkede jaoks tihti valisin   Miller Harris L’Air de Rien, mähkides ennast soe animalistliku muskuse ja hobuste lõhna kookonisse.

 

Aasta uudised. See aasta oli väga pasiivne parfumeeria mõistes, endal oli kõvasti puudu jõust ja optimismist, nina ja mõistuse teravusest, seega parfümeeria maailmas vaikselt ajusin oodates kuni uudised ise tulevad minu juurde. Tõsist stressi tekkitas ka alustatud, kuid lõpetamata blogi artiklite arv—terved 38!, see on  isegi rohkem kui avaldatud postituste arv. Totaalne loominguline katastroof, mille pärast palun teilt, armsad lugejad, vabandust.

Kõige helgem uute lõhnade trio minu jaoks oli Frederik Malle Eau de Magnolia, Hermes Bel Ami Vetiver ja Robert Piguet Gardenia. Esimene nendest aroomidest võlus oma kergusega, läbipaistva tekstuuriga, justkui väga varajasel kevadel ootamatult õitesle hakkanud magnoolia. Hea sõber vetiver (Bel Ami Vetiver) pakkus väga delikaatset, väljapeetud, aga siidset ja habrast nahka puiduste pooltoonide ja kerge, mullase ja peenelt suitsuse vetiveri taustas. Imeilus vana hea Bel Ami ja värske, puise, rohelise vetiveri ristand. Piguet Gardenia- imeliselt kaunis, puhas ja ilus lill, mis pärineb valgest liiliast, gardeeniast, ylang- ylang’ist, kuid pole ühtegi nendest. Tema imeilusat valget, kuusära taolist ihu katab nahk ja pehkme kašmiiri puu sall. Minule see lõhn räägib igavesest ilust, ilust mis ei karju, ei kriiska, ei läigi. Ta lihtsalt on ja jääb- igavesti.

Head muljet jätsid ka Hermes Cuir Ange õrn, magusavõitu nahk, heliotroop, pehme muskus ja kergelt puuderjas kannike. Serge Lutens L’Orpheline- kummaline, aneemiline, sooja ja jaheda kontrastidega mängiv viiruki aroom. Hermes Jour d’Hermes Absolu- lopsakas kevade elueliksiiri, puhkevate lehtede ja meeletult õitsvate õunapuude lõhn, tõeline kevadise vitaalsuse plahvatus. Bottega Veneta Essence Aromatique- harjumatu graatsilisuse ja ereduse kombinatsioon, mõrkjas bergamott, ninat kõditav koriander algnootides muundavad ennast graatsiliseks peeneks roosiks (südamenootides) ja läbipaistvaks patšuli ja sandlipuu baasiks.

Neutraalne- või siis pole paha, kuid mitte minu oma: Narciso Rodriques Narciso nartsissi nime all peidab ennast jahe, kergelt kibe gardeenia. CK Reveal- soe, soolane päikeseloojangu rannas aroom.

Ei meeldinud-  Cartier Panthere- mõistan seda aroomi kui ilusat katset elustada šipr, kuid mulle lihtsalt „ei kõla“ lõhna esteetika. Samuti Burberry My Burberry, Karl Lagerfeld for Her,  ja terve rida muud sädelevaid vidinaid.

 

Aasta raamat. See aasta oli pilgeni täidetud tööalase või muu teadusliku kirjandusega. Sain üsna põhjalikult uurida psühoanalüüsi käsitlevat kirjandust J Freud’i unenägude analüüs, rituaalide, biseksuaalsuse, hüsteeria uuringud, Jung’i tööd sümbolitest, alkeemiast, arhetüüpidest, isiksuse integratsioonist ja aktiivsest ettekujutsvõimest, samuti suur muljet jätnud Claude Steiner’i „Scenaariumid, mille järgi inimesed elavad. Transaktsioonide analüüs“. Õpingutest vabal ajal kirjanduse nälga kustutasid 17- 18 sajandi jaapani luuletajate haikud ja sufide poeesia. Avastasin fantastilist muinasjutude, faabulate ja luule kogu Essential Sufism, mis väga elavalt annab edasi selle müstilise usu pärandi. Väga väga ja veelkord väga soovitan- ta annab inspiratsiooni ka siis, kui tundub, et miski ei saa inspiratsiooni anda.

Aasta muusika. Õigel ajal ja õiges kohas leitud Jarek Kasari disk Liiga palju viiuleid, ning eriti- samanimeline laul.

 

Korralikult armusin kaasaaegsetesse etno muusika remix’idesse, avastasin fantastilist Eesti folgi lauljat Maarja Nuudi -  tema üüratu muusika taju sulandas mustaid pilvesid taevas ja jääd mu südames.

Aasta tegevus- küpsetamine.  Terve oma elu jooksul ma vist ei ole küpsetanud nii palju kooge, torte, saiakesi ja küpsiseid kui möödunud aastal. Õhtuti, lapsed voodidesse pandud, ma sõtkusin tainast, soojendasin ahju ja küpsetasin küpsetasin- teraapia, mis aitas mu südant, kuid mõjus mitte nii väga hästi mu füüsilisele kujundile.

 

Realiseerimata aasta karje- mäed. Tahan mägedesse! Ja kindlasti ka lähen sinna, algamas ju kitse aasta (hobused kõrgel mägedes ei jaluta, nii et ilmselt soov ei läinud täide ebasoodsa aja tõttu).

Mida ootan ja loodan aastast 2015? Kõik on lihtne- soovide täitumist. Kolm suurt soovi Kolmele Kuningale on:

·         Unistuste tegevust- et saaksin realiseerida oma teravat mõistust, mõttelendu, saaksin töötada õlg õla kõrval toredate ja inspireerivate kolleegidega ja püülema helgete, mind inspireerivate eesmärkide poole (ja neid saavutada, muidugi J ).

 

·         Reisimist, palju reisimist... mägedesse, linadesse, erinevatesse maailma nurkadesse. Gruusiasse, mida hakkasin regulaarselt nägema unes, justkui kass vorstirõngast. Tiivu ja inspiratsiooni, muljeid ja värve, magamata öid ja hilinenud lennukeid. Finantsvabadust lehvitades tiivu. Ja õnnetunnet elades lahtise kohvri seisundil.

 

·         Kaasmõtlejaid ja inspireerivaid inimesi, hingesugulasi- igasse päeva. Inimesi, kellega räägiksime sama keelt ja vaikiksime sama vaikust. Kellelt saaksin õppida ja kellega vaataksime samas suunas.

 

Mul on olemas veel üks suur ja kallis unistus, nii suur ja kallis, et isegi pelgan teda lausuda või veel eriti avaldada laias neti ruumis... olgu see igaõhtuse palvena korratav saladus minu ja Kõikvõimsa vahel.

Suured soovid ei välista väikseid, neid on samuti terve rida:

-          Uuendada oma parfümeerset garderoobi. Oma riiulile tuua vähemalt 2 Vero Profumo aroomi.

-          Õpida ära suusatamist ja/või sõitmist jalgrattagaIšmokti slidinėti ir/arba  važiuoti dviračiu

-          Külastada Ermitraži

-          Viia ellu (kasumlikult ja efektiivselt) vähemalt ühte oma isikliku äriidee

-          Teha spordi, tegeleda looduspraktikatega, ja sinna tegevustesse kaasata ka oma lapsi

-          Lugemist igaks päevaks- ja tagasituleku ilukirjanduse juurde

-          Uusi tuulesid ja vooge kodus. Interjööris, ja mitte ainult.

-          Aktiivset ja lõbusat vaba aega sõbradega. Just lõbusat- lõbustused sobivad hästi äsja alganud aastaga.

Soovida, nagu öeldakse, tuleb palju. Ja ma ei ole üldse vastu, et paljud või isegi kõik nendest soovidest täituksid. Palun Kolme Kuninga käest, et täidaksid need kolm suurt soovi, ja veel ühe boonusena, väiksemate eest luban hoolitseda ise koos oma suurepärase toetustiimiga.

Puistan paar tilka Guerlain Apres l’Ondee (pranc.: pelae vihma) kaela peale ja ootan Päikest!

 

Kaks rannet- kaks lõhna. Kaks lugu. Narciso Rodrigues Narciso ja Hermes Voyage EdP

Parfümeeria huvilised tihti mängivad sellist mängu- mõlemaid randmeid määrivad kahte erineva, kuid omavahel millegagi sarnaste aroomidega, ning päeva jooksul võrdlevad aroome, nende arengu, muutlikust ning noote. Minagi pole erand. Viimasel ajal kõik ümber on nii tõsine ja sünge, et minagi kaotasin mängulisust ja tuimalt jälgisin seda tuima joont. Kuid paar päeva tagasi- just sellepärast, et kõik ümber on nii tõsine ja lootusetult raske- otsustasin, et just praegu on õige aeg taas alustada mängimist.

Niisiis- uudislõhn Narciso Rodrigues Narciso vasakukäelistele kohaselt parema randme peal ning mitteuudislõhn (2012) Hermes Voyage EdP- vasaku randme peal, südamele lähedamal.  

Pean tunnistama, mina pole Narciso Rodrigues aroomide austaja. Mitte sellepärast, et nad oleksid kehvad. Sugugi mitte. Lihtsalt see pole minu stiil- aroomid minu jaoks on liialt puhtad, liialt korralikud, liialt ameerikalikud. Ja veel, ma raskesti eristan selle kaubamärgi aroome, minu jaoks need on sarnased kui identsed kaksikud mikroskoopiliste geenide mutatsioonidega. Narciso ei ole erand. Koheselt äratuntav Rodrigues käekiri, soojad, puhtad, korralikud, üsna rahulikud noodid, ilma draamata ja liialdusteta. Soe, kreemjas, kergelt piimjas gardeenia, palju palju palju valget, pehmet ja puhta muskust (Rodrigues aroomide eripära), kerge õrn roosat värvi roosi hõng, vanilje soojus. Selle lõhna mutatsioon (mis puudub teistes Rodrigues’tes) on jahedad, kähedad, kuivad, kergelt naftaliiniga sarnased ja üsna maskuliinsed seedripuu noodid. Pehmest muskuse kookonist vahest miite et julgelt, kuid tuntavalt ulatuvad kuivad, kunagi teravad, kuid nüüd lihtsalt puidused, okad. Tasapisi lõhn muutub, mitte seebiseks, kui teised Rodrigues’ed, see aroom soeneb ja järjest rohkem sarnaneb sulava plombiiri lõhnaga. Lõppude lõpuks lihtsalt heidab hinge ja kaob nahast ilma eriliste metamorfoosideta. Kui laiatarbe aroomile kirjutaksin Narciso’le plussi mitte imala ja üsna huvitava kompositsiooni, omapärase katse läheneda šipri variatsioonile, eest. Kunstiteosena ei kirjutaks sellele aroomile mitte midagi- pole paha, kuid igavavõitu. Kui Cartier La Panthere kellelegi meeldis, kuid tema küüned jäid liiga teravaks, võite proovida ära Narcisot. Žanr ja noodid on sarnased, kuid Narcizo on tunduvalt rahulikum, leebem ja kahvatum.  

 

Hermes Voyage EdP jõudmine teisele mu randmele on ilmatu banaalsus. Kui juba valge muskus, siis valge muskus. See ei ole minu lemmiknoot, kuid siiski kõik sõltub teostusest. Ja  Jean Claude Ellena teostus on laitmatu. See on valge muskus rohelise kibedusega, tilk värskelt pressitud sidruni mahla ja näputäis värskelt jahvatatud kardemoni. See on kerged, mitte pealetükkivad vürtsid ja null magusust. Hele skandinaavia stiilis ning selges, sirges joontes mööbel ja valged pilved eresinises taevas. Esimene lumi ja lapselik unelev eufooria. Malbed ja hubased piimjalt hali värvi varjundid. Kes ütles, et lihtsus on allajääv? Lihtsus on hea. Kerge ja loomulik. Peen ja minimalistlik. Ideaalselt edasi antud aroomi tekstuur. Justkui utoopiline maailm ilma keeruliste skeemideta, tõsiste mängudeta, esmaspäevadeta ja otsustavate võitlusteta. Maailm päikesest, pilvedest ja heledast puidust.

 

Kaks rannet, kaks olekut. Kaks proovimist väärt lõhna. Mängime!

Du riešai- du kvapai. Dvi istorijos. Narciso Rodrigues Narciso ir Hermes Voyage EdP

Parfumerijos mylėtojai dažnai žaidžia tokį žaidimą- apsipurkšti riešus dviem skirtingais, bet kažkuo panašiais kvapais, ir lyginti juos, jų kaitą dienos bėgyje. Ir aš ne išimtis. Paskutiniu metu viskas aplink taip rimta ir niūru, kad nejučia nustojau žaisti idant nesuardyčiau tos rimties. O šiandien- būtent dėl to, kad viskas aplink taip nepakenčiamai rimta ir beviltiškai sunku, nusprendžiau, kad pats metas žaisti.

Taigi- naujiena Narciso Rodrigues Narciso ant dešiniojo, kaip ir pridera kairiarankiams, riešo, ir nenaujiena Hermes Voyage EdP- ant kairiojo riešo, arčiau širdies.

Pripažinsiu, nesu Narciso Rodrigues kvapų gerbėja. Bet ne dėl to, kad jie būtų prasti. Ne. Tiesiog tai ne mano stilius- per švarūs, per tvarkingi, per amerikietiški. Ir dar- aš šio prekinio ženklo kūrinius sunkiai skiriu, jie visi panašūs kaip identiki dvyniai su mikroskopinėmis genų mutacijomis. Narciso- ne išimtis. Iš karto atpažįstamas Rodrigues braižas, šiltos, švarios, tvarkingos, gan ramios natos, be dramos ir ekscesų. Šilta, kreminė, šiek tiek laktoniška gardenija, daug daug daug balto, minkšto ir švaraus muskuso (skiriamasis Rodrigues bruožas), švelnus moteriškas ružavos rožės dvelksmas, vanilės šiluma. Šio kvapo mutacija (nebūdinga jo prekiniam ženklui)- šaltokos, duslokos, tarsi naftalininės natos, gan vyriška kedro mediena. Per minkštą muskusą kartais duria tarsi spygliais, nors be drąsos, bet juntamai. Laikui bėgant kvapas ne muilėja, kaip kiti rodriguesai, o šiltėja ir virsta kažkuo panašiu į tirpstančių plombyro ledų kvapą. Po to tiesiog išleidžia dūšią ir dingsta nuo odos be ypatingų metamorfozių. Kaip plataus vartojimo kvapui rašyčiau pliusą už nešleikščią ir gan idomią kompoziciją, savotišką bandymą priartėti prie šipro. Kaip meno kūriniui nerašyčiau nieko- neblogai, bet nuobodoka. Jei kam pasirodė per aštrūs Cartier La Panthere nagai, galite išbandyti Narciso. Žanras ir natos panašūs, bet Narcizo ramesnis, švelnesnis ir blyškesnis.

 

Hermes Voyage EdP atsiradimas ant kito riešo yra tikras banalumas. Jei jau baltas muskusas, tai baltas muskusas. Nėra mano pati mylimiausia nata, bet vistik viskas priklauso nuo atlikimo. O Jean Claude Ellena atlikimas- nepriekaištingas. Tai baltas muskusas su žaliu kartėliu, šviežiai spaustų citrinos sulčių lašeliu ir mano mylimu kardamonu. Tai lengvi, neikyrus prieskoniai ir nulis saldumo. Šviesūs skandinaviški, aiškių, paprastų linijų baldai ir balti debesys žydrame danguje. Pirmasis sniegas ir vaikiška svajinga euforija. Švelnūs ir jaukūs pieniškai pilkos spalvos atspalviai. Kas sakė, kad paprasta yra prasta? Paprasta yra gerai. Lengva ir natūralu. Subtilu ir neperkrauta. Idealiai perteikta kvapo tekstūra. Kaip utopinis pasaulis be sudėtingu schemų, rimtų žaidimų, pirmadienių ir lemiamų kovų. Pasaulis is saulės, debesų ir šviesios medienos.

 

Du riešai, du kvapai, dvi nuotaikos. Du verti išbandyti kūriniai. Žaiskime!