Viimane talvekuu kalendris vaikselt veereb lõpule. Kevade
ootus, vähemalt minu südames, on juba üsna hoos- algne vaikne ootus asendub iga
päevaga järjest tugevamate, ärevate, järjest kannatamatute südamelöökidega.
Järjest tugevamaks muutub algselt kergelt virisev linnudelaul, alles Jõulude
ajal südant liigutanud valge lumevärv asendub alatu hallikalt mustja tooniga,
energiavarud aga iga päevaga on järjest väiksemad. Talv on suurepärane aeg
kakao jaoks. Ja šokolaadi jaoks. Talvel muidu nii hirmutavad lisakilogrammid ei
ole midagi nii kohutavat, neid peidab igavene hunnik kampsunite ja villase
kanga kihid. Tunned end juba niigi nagu Winnie Puhh ja mis see tass kakaod või
tahvel šokolaadi võib hirmsat teha nii kena ja pehme loomale?
Kakao oad, mitte Coca-
Cola, on tõeline Ameerikast tulnud kuld. XVI sajandini, millal avastati Aameerikat,
eurooplased isegi ei aimanud kakao olemasolust (ning ka šokolaadi olemasolust).
Ning kui imeoad ja nendest valmiv võlujook siiski jõudsid sinna tsiviliseeritud
vallutajate maailma, nad veel kauaks jäid eriliseks luksuskaubaks.
Kakaopuu aastas kannab 30- 40 kakaovilja. Viljad on kirkades
värvides, rohelisest muutudes kollaseks ning hiljem- oranžiks. Ühe viljakauna
sees pehmetes valgetes kiiududes peidavad end 30- 40 kakaouba. Kakaopuid on
mitmeid sorte, kuid väidetavalt parim sort on Criollo, millest valmistatakse ainult 2% kogu kakaotoodagust. Kaunadest
puhastatud kakaoubasid kaetakse banaanipuu lehtedega (siin pean silmas
loomuliku töötlemise protsessi) ja nii neid kuivatatakse, peale kuivatamist-
fermenteeritakse. Fermentatsioon kestab üle kahe nädala ja see osa on määrava
tähtsusega kakaoubade ja nendest saadavate toodete kvaliteediks.
Vabrikutes kakaoubasid puhastatakse, rööstitakse ja
rafineeritakse. Rafineerimisel tekkib nii nimetatud šokolaadi mass, mis koosneb
kakaovõi ja kakaopulbrist. Šokolaadimassist toodetakse šokolaadi, kuid kui
šokolaadimassist eraldada kakaovõid, saame hoopis kakaopulbrit, mille
kasutamegi kakaokeetmiseks ja muudeks konditeerseteks meistriteosteks. Ehtne
šokolaadi mass on marukibe, kirbe ja isegi üsna lämmatav. Üksnes ühenduses
piimaga, suhkruga, vaniljega ja võiga (või koorega) lõhnavate kirbete ubade
mass muutub aineks, mis aitab meid läbi elada nälga, katku ja miljoneid meie
ümber toimuvaid jamasid.
Kakaoubade mõju inimesele on suurepärane- nad toniseerivad,
stimuleerivad hüpofüüsist ning see omalt poolt aktiveerib õnnehormoonide
endorfiinide teket. Sellepärast nii ta on, et norgus inimesele tass kakaod või
tahvel šokolaadi on kasulikum kui tuhat häid nõuadeid. Radikaalsed tervislike
eluviiside propageerijad tuletavad meelde, et šokolaad tekitab sõltuvust, et ta
petab ja lööb rütmist välja meie kesknärvisüsteemi ja loomuliku bioloogilist
kella, ja, oh õudust, on kaloriirohke. Siiski, kes on ilma patuta, visake kivi
minu suunas. Maailmas on nii palju sõltuvuste ja enda petmise vorme ja
võimalusi, et suurepärased lõhnavad troopiliste metsade oad ja nende saadused
kindlasti ei ole see kurjus, mis viib maailma hukka.
Ma ise ei ole eriline gurmaanilike ja iseäranis veel magusate
lõhnade austaja, kuid lõhnad, mis sisaldavad kakao ja šokolaadi noote, on
leidnud teed ka minu südamesse. Allpool toon välja neid lõhnu, mis jätsid mulle
tugeva ja positiivse mulje (nimekiri ei sisalda lõhnasid kohvi nootidega,
nendest võiks kirjutada eraldi lugu):
Annick Goutal Eau de
Charlotte on üks mu lemmikutest gurmaanilikest puuviljade lõhnadest. Algus-
värsked, mõrkjad ja kirbed alles päikese käes küpsevad mustsõstramarjad, õige
pisut kevadiselt rõõmsa, justkui päikese käes naeratava mimoosi, vaevu tuntav
valge liilia siidsete õielehtede aroom ning magusalt mõrkjas kakaopulber ja
tema kõrval päikese käes sulav plombiir. Jumaldan seda lõhn tema mängulisuse,
elavuse ja nõtke muretuse pärast. Ta pisut tütarlapselik, kergemeelne, kuid
samal ajal peen, viimistletud, tema nüansid on teineteisega suurepärases
harmoonias- rohelised noodid flirdivad õite haprusega, mõru mängleb kreemja
magususega ning kogu see kompositsioon on justkui elegantne pranstlane, kelle
laitmatu muretus ja ebatäiuslikus koosneb mitmetest teineteist täiendavatest
pisiasjadest ja detailidest. Suurepärane lõhn, mis viib eemale mornid mõtted,
kiirgab muretust ja naeru.
Dior Homme, ehtsad
mehed lõhnavad huulepulka järgi! Veel täpsemini- iirise ja kakao järgi. Pehme
peentöödeldud naha taustal avanevad iirise, kosmeetilise puudri ja kakao tolk. Lavendel,
patšuli, salvei, kardemon minimalistlike kriipsudega viimistlevad seda eriti
kultuurse, tsiviliseeritud, klassikalise etiketi ABCd peegeldava aroomi. See on
midagi haute cuisine ja kosmeetika
vahel- pisut söödav, mittehäiriv puhtuse ja hästi hoolitsetud keha lõhn. Peen
hea tooni etaloon- sobib nii meetele kui naistele, nii päevasele kui õhtusele ajale,
nii tööle kui õhtustele üritustele. Universaalne ja asendamatu hea maitse ja
vaoshoituse kombinatsioon- ehtne suurepärase klassikalise parfümeeria looja Oliver Polge lapselaps.
Cartier Le Baiser du
Dragon. Üks ikonoklaastilistest Cartier
aroomidest, mille tootmise lõpetamine on võrdne kuriteole inimkonna vastu. Minu
jaoks see aroom on uue ajastu barook, palju ja eredaid noote, nende teatud kakofoonia
(see juhtub tihti- palju domineerivaid noote samal ajal ja kohal loovad
arvestatavalt lärmaka tausta), kuid samal ajal- kõike lõimuv ja ühendav soojus.
See aastal 2003 Alberto Morillas poolt loodud aroom on amaretto piits koos musta
mõrkja šokolaadiga ja kibemagusa mandliküpsisega, vaevu tuntav iirise, roosi ja
gardeenia hõng ning soe, hubane, õndsuse pilvena kattev benzoini vaigu, ambra
ja patšuli baas. Aroom on tihe, soe, assotsieerub sügava merevaigu lõhnaga. Erinevad aroomi kontsentratsioonid annavad
väga erinevaid lõhnu- mida kõrgem lõhna kontsentratsioon, seda väljapiastvamaks
muutuvad šokolaadi, mõrkja mandli ja vaikude noodid. PP (pure parfum) mitmete minu tuttavate sõnul on „tõeline muinasjutt“.
Pigem tõeline draakoni suudlus, parandaksin ma- kirglik, õrn ja õnnis. Hümn
itaaliapärasele elegantsile ja dolce vitale.
Bvlgari BLV Notte-
ingveri, mõru šokolaadi, iirise, vodka ja tubaka nootide paradiis. See on cheap thrills kategooria lõhn (Interneti
avarustes ja maksab umbes sama palju kui tosin kohvitasse) ja kui ma nuusutan
seda aroomi, ma veelkord tuletan endale meelde, et seos aroomi hinnakategooria
ja kvaliteedi vahel on üks suurimaid turundusmüüte. Jälle- Alberto Morillas looming, seekord aasta 2004 ning vapustav teravate
vodka nootide, värskelt riivitud ingveri ja mõru šokolaadi kompositsioon, mis
läheb üle iirise, sandlipuu ja muskuse südanootideks ja edasi baasnootides üllatab
soojade, hubaste ja kergelt tolmuste ambra ja suitsutubaka nootidega. Kogu
aroomi avanemise kestel on tunda mingisugune hubaselt mõrkjas, kergelt
vürtsikas nüanss, mis tekitab tunnet, nagu nääriksid rohelist, mahlas, kergelt
kibedat äsja avanenud pungast ilmunud puulehe. Aroom avaneb väga huvitavalt-
kuid ma ise kõige paremini tunnen vodka, ingveri ja šokolaadi noote, mind
ümbritsevad inimesed tunnevad üsna selgeid iirise ja tubaka noote. Aroom suudab
olla samal ajal hubane kuid karge, isegi puhas- ilmselt selliseid trikke teeb
parfümeerias üsna harva kasutatavad vodka noodid. Ja veel- aroomis on tunda
saladust. Ebatavaline lõhn, mida tasub proovida ebatavalistele inimestele.
L’Artisan Parfumeur
Piment Brulant- üks minu lemmikutest artisaanidest.
Minule on väga vastuvõetav ja meeldiv L’Artisan
Parfumeur aroomide stiil, nende kergus, mängulisus, mittetriviaalsus. Piment Brulant- on stiilne ja kummaline
Bertrand Duchaufour poolt loodud
aroom, mis minu nahal avaneb fantastilise Mexico tšilli pipraga maitsestatud
tumeda šokolaadi joogi, kuiva terava
suitsupaprika pulbri ja värskelt riivitud kaneeli koore aroomidega. See on
ehtne kakao- mõru, tume, jõuline. Kuigi aroom ei ole ei väga tugev ega raske,
ta kunagi ei jää märkamata. Kolleegid ja tuttavad jälitatavad nähtamatu
lõhnavoogu ja küsivad „mis see on, mis see on“, tihti isegi aru saamata, et
tegu on lihtsalt parfüümiga.
Thierry Mugler Angel.
Pean tunnistama, et ma kaugeltki pole Angeli
fänn (kuigi iseenesest inglite vastu mul pole midagi). Kuid ei saa mööda
minna ehk kõige tuntumast šokolaadi lõhnast. See on hästi tuntud, laialt
levinud ja väga vastuolulisi hinnanguid esile kutsuv aroom. Ja see pole ka ime-
see on uskumatult väljakutsuv ja kirkas šokolaadi, karamelli ja patšuli pomm.
Siin on kõige väga palju, kaugelt liiga palju, ja see kogu tihe kleepuv mass
meest, šokolaadist, patšulist, karamellist, kookose pähklist, suhkruvatist,
puuviljadest on üle valatud paksu ambra siirupiga. See on maksimalistlik lõhn maksimaalselt
julgele ning maksimalistlikult tähelepanu taotlevale naisele. Vaatamata
sellele, kas lõhn meeldib või mitte, ta on teinud ajalugu ja on oma koht
parfümeeria klassika nimekirjades. Aroom valmis aastal 1992 Oliver Cresp ja Yves de Chirin ühisloominguna ning avas uue lehekülge parfümeeria
ajaloos- algas gurmaanilike aroomide ajastu. Aroomid domineerivate gurmaanilike
nootidega muidugi eksisteerisid ka varem, kuid jahmatav Angeli edu avas sellele aroomide klassile ukse müügihittide
nimekirja ja väga paljude naiste (ja mitte ainult) riiulitesse. Mitte kunagi
varem naised ei julgenud lõhnata nii ilmselgelt söödavalt, vabandage,
võrgutavalt. Angel määras uusi piire- lõhnata kommi või creme brulle moodi enam ei olnud ei maitsetu ega moereeglite vastu.
Kuigi seda võis ju oodata ajal, kui turul katku moodi levisid rasvavabad
piimatooted ja Zero- callory Cola-
kui keelata rahvale süüa seda, mis nendele maitseb, siis kättemaksuks nad
lämmatavad selle keelatud vilja lõhnaga kõike ümber. Kui tõsiselt rääkida, siis
peamine asi kasutades Angeli on
mõõdukus- isegi pisut ülepakutud selle aroomi doos võib lämmatada ümbritsevat
rahvast ja/või tekitada keskmise raskuse ilaeritust. Tasub katsetada Angeli kasvõi sellel põhjusel, et teada
saada, mis on teie isiklik suhe gurmaanilike lõhnadega.
Angeli
tutvustusega läksime üle kakao ja šokolaadi lõhnade raske arsenaali juurde.
Serge Lutens Borneo
1834 on peenem populaarse Angeli sugulane.
Mitte vähem tihe, kuid sitkem, kreemjasem tume šokolaadi, patšuli, galbaanumi
ja kardemoni segu tuletab meelde kuuma, tihedat ja pulbitsevad tume šokolaadi
joogi kardemoniga. Väga sensuaalne ja võrgutav, ta püsib keha vahetus ümbruses
ja magusate sensuaalsete lainetena ajab inimesi ümber segi. See on justkui tume
šokolaadi komm paksu kirsi likööri täidisega. Angel pigem äratab naiste tähelepanu ja poolehoidu, Borneo
1834- meeste oma. Seda aroomi on rangelt ebasoovitav kasutada avalikes
ruumides ja kontorites, tema laisk ja veniv sensuaalsus kaugeltki ei soosi
töötuju, ta meelestab ainult kõige ehedamate kehaliste naudingute lõksu
langemiseks.
Ormonde Jayne Orris
Noir tutvustasin siin.
Peen, kuid väga ere ja joovastavalt salapärane õhukeste krõbedate mõru
šokolaadi tahvlite ja habraste iirise kroonlehtede aroom, mis oma tekstuuris
suudab komponeerida nii terast kui siidi- tugevaid, madalatoonilisi šokolaadi
ja eriliselt hapraid, õhuliselt graatsilisi iirise kroonlehtede noote. Sinna
lisandub veel üks ilusamaid vürtside kombinatsiooni- loobri leht, mürr, tšili
pipar, kalender, viiruk... see on justkui mustas öös pagev eriliselt graatsiline
süsimust, metalläikega ebamaiselt sädelev Akhal- Teke ratsu.
Nasomatto Pardon.
Pean tunnistama, mulle meeldivad mehelikult veenvad ja ehtsad lõhnad (või siis
nende kontrastid- õhulised, virelevad ja raskesti tabatavad metshaldjate moodi
aroomid). Pardon on üks nendest
lõhnadest, mis minu jaoks on nii orgaaniline minu iseloomu ja loomuse osa, et
ma ei vaata teda kui aksesuaari või kosmeetilist vahendit, mulle ta on justkui
teine nahk, mis ilmutab teatud väga elavat ja kuidagi loomaliku minu isiksuse
aspekti. See on minus pesitsev kentaur- agaripuu,
moodsa nimetusega oud, tihe, mõru
šokolaad, sandlipuu ja habras peenekoeline magnoolia. Aroom algab nii teravalt,
justkui piitsa löögiga, take no prisoners
stiilis, see on kompromissita ja diplomaatiata, kunstlike naeratuseta ja
petliku viisakuseta aroom. Lõhn on väga jõuline – agaripuu vaigu teravus lausa
tõukab eemale, kuid šokolaad- šokolaad jälle meelitab ja keelitab, tõmbab sisse
justkui kärbest kleeplindi juurde, sandlipuu on siin nii tihe, et võtab oma
võimu viimast kui millimeetri ligikodaniku hingamisteid. See on otsekohene ja
provotseeriv lõhn, teda võivad julgelt kasutada terroristid, juhid ja inimesed,
kellele omab erilist tähtsust enda positsioonide kaitse ja enda eest seismine.
Ja veel need, kes teavad, et tõelik armastus ei sõltu ei viisakusest,
reveranssidest ega kaunitest sõnadest, see on tunne, mis on terav kui agaripuu
ja kõike hoomavalt haarav kui mõru šokolaadi põrgu.
Kakao ja šokolaad on tänapäeval laine peal. Väga arvestatavaid
selleteemalisi lõhnu võib leida Montale
sortimendis, Demeter pakub lihtsaid,
kui originaalseid kompositsioone eriti hea hinnaga. Comptoir sud Pacificil on terve gurmaani nootide teemaline sari, Guerlain l’Instant, Sarah Jesicca Parker
Covet ja Tom Ford Black Orchid
on leidnud tuntust paljude parfümeeria huviliste seas.
Mis on teie lemmik aroom kakao ja šokolaadinootidega?
