"Sõnum Seinal" või "Sexy Graffiti"

Nädalavahetusel külastasin Pärnus toimuva tänavakunsti festivali "Sõnum Seinal". Festival pakus palju erinevaid kunstilisi vorme, mitte pelgalt visuaalseid. Vägagi positiivsel moel tuletas meelde, et sein ei ole mõeldud ainult piltide riputamiseks- selle peal saab vaadata filme, varjuteatrit ja isegi tantsida. Ning tuletas meelde, et igal seinal on oma tekstuur ja nägu- vahest selgelt nähtav ja vahest vaevu tajutav. Igal seinal on oma Sõnum.

Olete te mõelnud, millised sõnumeid kannavad teie seinad?

Festival on suuremat tähelepanu väärt ning see kestab 14 augustini. Rohkem infot siit: https://www.facebook.com/sonumseinal

Kuid seinad ja tänavakunst mulle isiklikult tähendavad eelkõige graffitit. Originaalselt, mittekonformistlikult maalituid seinu. Vastavat elustiili- urbanistliku eneseväljenduse vabadust. Massilist eneseväljendust, mis kustutab piiri klassikalise kunsti ja psühodeelika vahel.

Graffiti ajaloost ja võidukäigust meie kantis võib lugeda siit:

http://www.crjg.vil.ee/veebid/grafitiprojekt/ajalugu.php

Mõtisklesin, mis võiks olla festivali "fasaadi" lõhn. Teoreetiliselt graffiti võiks ju lõhnata seinavärvi ja linna tolmu järgi, umbes nii, nagu Comme des Garcons kasutatav lõhna eesteetika või isegi nii, nagu lõhnab Bvlgari "Black", kuid peas uusima pop hitti moel keerles hoopis "Sexy Graffiti".

Selle nimelist lõhna Escada tutvustas aastal 2002, ja see oli kahte tuntud ninade, Laurent Bruyere ja Dominique Ropion'i, looming. Viimane on loonud nii palju parfümeeria maailma pop hitte, et nende nimekiri võtaks palju meiegi seina ruumi. Tema käe all on sündinud Burberry "London" ja "The Beat", Calvin Klein "Euphoria", Dior "Pure Poison" ja viimase aasta poodide müügihitt Lancome "La vie est Belle". Kuid see, kuigi väga heade,  on siiski pop hittide riiul. Hr. Ropion on loonud mitmeid lõhnasid väga erilise kontseptsiooniga ja eriti kõrge kvaliteediga Frederic Malle brandile ning koos hr. Bruyere'iga mitmeid huvitavaid lõhnu Costume National brandile.
Lisaks sellele, eelnimetatud duett  on koos loonud Cacharel "Amour Amour", Th. Muglier "Angel". Tegu on mitmekülgsete ja väga produktiivsete loojatega, kes väga oskuslikult käsitlevad puuvilja, lillelisi ja gurmaanilike noote.

Escada "Sexy Graffiti" lõhnab... metsmaasikate järgi. Mitte seinavärvi, mitte linna tolmu järgi- magusate, tuhksuhkruga üle raputatute metsmaasikate järgi. Ülemistes nootides on tunda metsamarjadele omast värsket kibedust, kuid see kestab ainult silmapilk ning lõhn avaneb tugeva magusa metsmaasika lõhnaga. Kuigi lõhna püramiidi kirjeldus sisaldab vaarikaid ja maasikaid, minu nina koera kindlusega püüab metsmaasika magustoidu lõhna. "Sexy Graffiti", nagu teisedki Escada lõhnad, on kerge ja väga magus, kuid samas ta kandub edasi arvestatava raadiusega. Baas selle eest on natuke pettumust valmistav, valge muskuse ja vanilje noodid on sünteetilised ja laialivalguvad. Kuid baasnoodid üldreeglina näitavad seda, kui palju on tootja nõus panustama kvaliteetsele toorainele. Ja Escada puhul pole tegu just kvaliteedi kosmilistesse tasanditesse pürgiva tootjaga. Kuid üldjuhul see on korralik lõhn suvisele päevale, jalutuskäigule pargis, kokteili nautimiseks terrassil koos sõbranaga. Lõhn, mis sobib kerge erksate värvidega suvekleidi ja kerge flirdi juurde. Ja kuigi mina kaugeltki pole vaimustuses Escada lõhnadest, "Sexy Graffiti't" kergemeelse naeratusega vahest kannaks minagi.

Nendele, keda võlub metsmaasikate lõhn, saan soovitada prooviks samuti hr. Ropioni loodud Burberry "London" (metsmaasikad vahukoorega, kui tehniliselt see on gardeenia lõhn) ja Gianfranco Ferre "Rose" (värskema allatooniga, suhkruvabad metsmaasikad).

Nõrk lüli aga on see, et suvi on lõppemas, metsmaasikate aeg on pea et unustatud. Mis siis ühendab "Sexy Graffiti't" ja augusti tänavakunsti Eesti rannalinnas? Mõtlesin kaua. Ehk The Beatles "Strawberry Fields Forever"?

http://www.crjg.vil.ee/veebid/grafitiprojekt/grafitist.php

PS.  Seinadel, muuseas, on eriskummalisi sõnumeid. Näiteks, selliseid. Hoidke silmad lahti :)