Jääaja elujäämise strateegiad

Igal pool on valge valge ja kohutavalt külm. Mind hiljuti küsiti, miks blogis valitseb tühjus ja vilistavad tuuled. Mida ma saan oma kaitseks öelda? Külm on! Valge! Mähiks end õige kasukasse, viskaks voodi ja magaks magaks magaks- kuni läheb soojaks.

                Muidugi on ilus. Muinasjutuliselt ilus. Kuid see on täpselt see ilu, mis soosib lesimist pehme pleedi ja sooja voodi embuses, kaminas hõõguvate puude ja linnumajas siblivate tihaste vahtimist, raamatute lugemist ja kuuma kakao rüüpamist (sellises külmas tee on kuidagi liiga vedel).  Mitte midagi tegemist. Klassikalise muusika või hubase džässi kuulamist ning aknast väljas jõllitamist. Sellisel aastaajal ja hüdrometeoroogilistel tingimustel mul tekkib totaalne laiskus, ja kui tuleb siiski end liigutada (ja seda tuleb teha niikuinii- tööl on kõrghooaeg ja lapsed ei tee minu laisklemisest ei sooja ega külma), siis on halvem, tekkib apaatia. Kui midagi ei ole, siis midagi ei ole ka vaja. Ei soove ega tahtmisi. Ainult et saaks rahus ja murevabalt olla.

                Lõunamaallastel on siesta, miks siis meie, põhjamaade elanikud ei saa talvel heita talveunne? Kogu minu energia on praegu suunatud selleks, et soojendada pakasest veresoontes tarretuvat verd. Et toetada metabolismi. Mõningatel nii mõjub toit- peale söögi kogu sisemine ressurss läheb seedimistrakti. Minul nii mõjub pakane- kogu mu sisemus mobiliseerib end, et toetada elusust ja sisemist soojust.

                Huvitav on juurelda kuidas talve näevad ja interpreteerivad ninad. Pakases loomulikud lõhnad justkui kaovad ära ja jätavad ideaalse tausta inimese olfaktoorse fantaasia ilminguks.

                Aastaaegade teema parfümeerias on olnud kasutusel, Van Cleef & Arpels, M. MicalLef, Yves Rocher on toonud turule aastaaegade teemalisi lõhnasid. Minu lemmik, mis kohe kindlalt võtab koha ka minu kogu aegade topp kümnes, on  Jean Claude Ellena poolt loodud Frederic Malle Eau d’Hiver. Pehme kui esimene lumevall, kerge, graatsiline, läbipaistev ja kõige pehmem lõhn maailmas. Nagu pruudi loor. Ei mingeid nurkasid- kerge angeelika (emaputke) mõrusus, mandlitaoline heliotroopi ja mee nootide magusus, kerge iirise puudrilisus, bergamoti kibe värskus, ja see kõik on nii orgaaniline ja loomulik kui leebe tuuleiil. See lõhn on ainult endale, nad ei levi pika raadiusega, see ei ole isegi lõhn, vaid kanal teatud tuju loomiseks, kuid mitte efekti saavutamiseks. Aroom on nõnda rahulik, intiimne, õrnalt soe, et tuletab meelde lapsepõlve muinasjuttu küsimuse „mis on maailmas kõige magusam?“ (mitte söögipoolest, vaid meeletajult). Tookord vastus oli emapiim. Nendel unelevatel, valgetel talvepäevadel minu jaoks kõige magusam on  Eau d’Hiver.

                Mäletate, kuidas eredas veebruari päikeses sulavad jääpurikad? Monotoonne tilkumine, siinsamas jääkoorikuks tõmbuv loik- päike ja jää. Minu jaoks parfümeerne sellise pildi vaste on Van Cleef & Arpels Les Saisons Hiver. See on terav, värskelt jämedalt jahvatatud must pipar, laim, kardemon (kuid siin ta pole hubane, vaid hoopis terav) ja valge, jahe muskus. Olen kuulnud, et mõnedel aroom meenutab lumetuisu. Võib olla. Erinevalt varem mainitud Eau d’Hiver’ist, Les Saisons Hiver on kuiv, terav ja karge, nagu petlik veebruar, kes nii suurepäraselt ühendab paradokse. Kargus ja teravus justki viitab oma teravate pakastega lähenevale kevadele vastuseisvale talvele.

Külmal valgel lumisel talvel ma ihkan lõhna, millesse saaksin end mähida sisse nagu kookonisse ja pehmelt, meeldivalt ja mugavalt oodata talve lõpu. Selleks otstarbeks pea et ideaalselt sobib heliotroopi (mandlitaoline lõhn), muskuse ja angeelika (emaputk) kooslus minimaalsete lisanditega. Üks sellistest lõhnadest on Paul & Joe Blanc, jällegi loodud J.C. Ellena poolt. Peakoosluse lisaks on veel piim, freesia ja mandli noodid. Pehme, magus, embab nagu kohev sall ja sobib sooja piima tassi asemele. Näiteks  Byredo Blanche, kuigi samuti valge- teemaline, minu jaoks on pigem kevadine, nad lõhnavad lumivalge puhtuse järgi. Lolita Lempicka L’eau en Blanc minule isiklikult on liiga magusad, kuid magusate lõhnade pooldajatele nad võivald vabalt saada selleks, mis minu jaoks on Paul & Joe Blanc. Heliotroopi, lagritsa, iirise, kirsi ja tonka ubade lõhn on just see magus, valge, hubane, kergelt puuderjas armas pehmus  aeglaseks ja stressivabaks enda hellitamiseks.

                Just nendel päevadel, kui maailm nagu oleks loodud suhkruvatist, mulle väga hästi istuvad muidu üliharva kasutatavad Cacharel Noa. See on lihtsalt nende aeg! Õrn, pehme muskus, poengi puudrilisus, liilia, kohvi noodid loovad hubase, pehme, intiimse ja hellitava lõhna. Soojemad noodid nagu kohvi tulevad välja just karges talvises taustas. 

 

                Need, kes ei pelga puuderjaid lõhnasid, külmadel talvepäevadel peavad ära proovima Kenzo Flower. Nende puudrilisus ja riisi pudingi taoline magusus kõlab hästi just külmas. Olen märganud, et Flower  ei armasta teravat kehalõhna (nt., rohket higistamist, kuid parem ära kandke neid ka peale lõunat, kus sõite sibulasuppi), kuid kuiv nahk ja külm õhk aitab neid näitamas oma kõige ilusamaid külgi.

                Ergsate ja julgete lõhnade pooldajad pakases võivad ära proovida erinevaid Dior Hypnotic Poison versioone. Lõhn on pehme, lausa söödav, magus, praktiliselt igas flankeris olulist rolli mängivad mandlite ning vanilje noodi. Minu lemmikud on Eau de Toilette ning Extrait de Parfum, kuid juhul kui krõbe talvine ilm jätkub, saab ära proovida teisigi flankereid, sest kõik need on märkimisväärsed ja kvaliteetsed. Kuid valides Hypnotic Poison ärge unustage, et kuigi lõhn on rahulik ja siidne, nemad avanevad arvestatava raadiusega ja neid tõenäoliselt tunnevad ka kõik, kes ümbritsevad teid. Nii et juhul kui soovite end peita enda sisse ja olla märkamatuks, valige tagasihoidlikumaid üleval mainitud (ja ka mittemainitud) lõhnasid.

Kraadiklaas näitab – 16C. Tass kakaod-  ja voodi. Pehmetesse kui valge muskus, emaputk ja heliotroop unenägudesse. Homme algab uus päev. Ja mitte mäekauguselt on see päev, kui Päike muutub tugevamaks Talvest.

Frank Sinatra, The Good Life

 

…kõige tugevam on raud, kuid teda saab ära sulatada tuli ...

.. tuli on tugev, kuid teda võib ära kustutada vesi ...

.. vesi on tugev, kuid teda imavad ära pilved ...

.. pilved on tugevad, kuid neid ajab ära tuul ...

.. inimene on tugev, kuid teda murab ära hirm ...

.. hirm on tugev, kuid teda uinutab vein ...

.. vein on tugev, kuid teda võidab uni ...

.. uni on tugev, kuid surm on tugevam ...

.. vaid armastus ja headus elavad igavesti ...