Parfümeeria legendid.Guerlain „Vol de Nuit“.

Mulle meeletult meeldib lennata. Lapsepõlves üks lemmiklugudest mul oli Ikarusest. Mõeldes tema  peapööritavale julgusele ja kartmatusele, ihale minna oma unistuse järgi, tõusid ihukarvad. Aeg möödus ning tõmme lennata aitas võita kaasasündinud hirmu kõrguste ees

Lend minu vaimusilmas on lahutamatu teatud pingest, närvilisusest, „kaifi“ tunnetusest ning lõpmatu vabadusest ja inspiratsioonist. Minu jaoks lend on vaba kartmatu südame laul. Just seda tunnet ülihästi kirjeldab üks poeetilisemaid, tundlikumaid ja inimlikumaid kirjanike, Antoine de Saint- Exupery oma novellis „Öine lend“ („Vol de Nuit“). See on jutustus lendurist, kes, asjaolude saatel, lendab öösel, tormiga, üle Patagonia kõrbe. Lennudispetšer, kes on lenduriga pidevalt ühenduses, aimab halba ja teda inimlikult piinab südametunnistus. Lenduriga Fabieniga ühenduses, kuid juba ainult läbi mõtete ja südame, on ka tema naine, kes ootab teda.

Novell on justkui loodud nendele, kes süvenevad keerulisse inimsuhete võrgustikku, otsivad igavest ajutises- kuigi novelli tegevus ja lõpppunkt on algusest peale eelaimatavad, just inimeste vahelised suhted ja nende peennüansid  on kirjeldatud erilise sügavusega, taibukusega, tundlikkusega. Öine lend- see on inimvaimu lend üle piiravaid asjaolusid ja elu kuristikku. Kui on vaja leida tuge ja inspiratsiooni raskel momendil- see on Öises Lendus, nii lihtsas oma süžeega ja erakordses oma sisuga.

Novell inspireeris Jacques Guerlain’i ja aastal 1933 ta lõi samanimelise aroomi. Kunstnikud aimasid ette tuleva destruktiivsuse, julmuse ja meeletuse ajastu. Aroom ütlemata hästi annab edasi romantika ja läheneva katastroofi eelaimuse eelaimust. Algnootides külm, tüükaline, metalne, just nagu silitaksid külma metallist lennukitiiba ja tõmbaksid kopsudesse rasket, kirbet lennuki kütuse lõhna. Tehniliselt see on bergamoti, galbanumi ja petitgraini (apelsinipuu lehtedest ja värsketest okstest saadetav õli) kompositsioon, aga inimlikult, emotsionaalselt- ängistusest tekkiv järsus, ärrituvus, nurgelised närvilised liigutused. Ja edasi- lopsakas nartsissi igatsus, jasmiini sügavus, roosi uhkus, kannikese õrnus- ehtne vältimatu katastroofi eelaimus, noa sööstmine otse südamesse, uhke leppimise vältimatusega tunne. Lillede ja vürtside segu. Läbipõimuv, mitmekihiline. Igavene oma iluga, hiilgusega, sügavusega ja väljendusrikkusega. Klassikalised Guerlaini baasnootid, pehme soe vanill. Ja ometi on ta kuivem, rangem teistest Guerlaini klassikale kuuluvatest aroomidest. Sandlipuu, muskus, iiris, sammal- baas on pehme, ta ei mängle, vaid kinnitab, et surm ei küündi üle igaviku piire, tema on vaid üks mitmetest Absoluudi tütardest.

 Aroom on klassikaline, mitmekülgne, tehtud parimate parfümeeria reeglite ja traditsioonide järgi. Kuid siiski ületab traditsioone ja tavasid. See, mis algnootides on isiklik emotsionaalne koostis, südames lõikub üldinimlikuks mõisteks ja baasis- millessegi igavesse ja ajatusse. Nii kaunis ja filosoofiline on see lõhn, oma üllusega ta tõstab olukorrast üle ja lubab vaadelda elu linnulennult.  

Terav, lõikav rohelus lillede voodis. Tundes lahustuv emotsioon. Rabe hävitamatu inimvaim.

Lõhnasse on sisse kodeeritud paras doos kurbust, tõsidust, pinget, õrnust, leppimist- kõike, mis on vajalik, et saavutada katarsist. Kahtlemata selle lõhna pole kerge kanda. See ei ole lõhn, mis rõhutaks tema kandja häid ja parimaid külgi (ja ümarusi). Vastupidi, ta justkui teeb nahatuks, teeb paljaks enda kandja hinge ja valgustab teda justkui kõrgemalt. Ja see liigutab sügavalt, paneb süda tuksuma kiiremini ja need parimad küljed- nad ei ole enam olulised. Sest ees seisab elus inimene.  

Kui Sa oled kunagi seisnud silmast silma raske valikuga, väljapääsmatu olukorraga, ja samal ajal tundnud piiramatu vabadust, Sa tunned selle lõhna ära. See on valikute selja taga, igavikku silmade ees ja tähistaeva pea kohal lõhn.

Üks kuivavõitu ekstöökaaslane, vägagi praktilise elukutse esindaja, on kunagi teinud komplimendi minu tookord kantud lõhnale, Vol de Nuit’ile. Muidu tõsine ja sõnasäästlik mees ütles, et see lõhn on midagi sellist, nagu kõu märtsi kuus (ja teadagi, märts meie kandis on veel sügav talv). Alles hiljem sain teada, et see kuivavõitu ja praktiline inimene harrastab paraplaani piloteerimist. Sarnane tundis sarnast ära. Lendur tundis Öist Lendu ära. 

 

 

„We do not pray for immortality, but only not to see our acts and all things stripped suddenly of all their meaning; for then it is the utter emptiness of everything reveals itself.” Antoine de Saint-Exupery.